Tervist,
Hommikul, nagu sel nädalal tavaks on saanud, tegin hommikused toimetused ning seejärel viis Helen mind kooli - tee peal rääkisime Paulaga üritusest, kuhu ta täna pidi minema (midagi seotud füüsika ja keemiaga) ning mõtlesin, et tahaks ka minna võib-olla, kui keegi pakuks võimalust.. Kuna ka täna oli väga külm ning üsna tuuline päev, ei ootanud keegi ka seekord niisama lageda käes tundi, vaid kõik olid ikkagi esimese tunni ehk ettevõtlusõppe ukse taga. Varsti hakkaski tund ning seal me ei teinud praktiliselt midagi muud peale niisama rääkimise ja naljatamise - avastasin ühe plussi, mis on poiste koolil. Nimelt sa võid teha nii palju halba, sarkastilist ja kuiva nalja ning nokkida nii palju kui tahad kõigi ja kõige üle ning kõik naeravad, vilistavad jne (kuigi mulle väga ei meeldinud "doing your mom" naljad, aga see eest said kõik tunda igast muid nalju), mille üle tavaliselt tüdrukud vaataksid sulle viltu ning ütleksid, et sa oled napakas või küsiksid irooniliselt, et kas see pidi olema nali, mille peale sa vastad, et ei pidanud olema nali, lihtsalt ebamugav tõde... Sellegi poolest, et tüdrukud väga tihti nalja ei mõista (väga suur osa poisse ja mehi otsivadki terve elu taga seda üht ja õiget naist, kes mõistaks nende huumorit), meeldis, meeldib ning jääb meeldima ka tulevikus siiski tüdrukute seltskond - lihtsalt nalja ei maksa teha, kui seltskonnas on tüdrukuid rohkem kui poisse :D (tegelikult see pole alati nii - ma niisama naljatan siin)...
Järgmiseks oli aeg minna loodus ainetesse, kus me istusime üsna niisama, kuid seekord hakkasin ma mõtlema, seda mida isa alati ütleb: "kui õpetaja ei ole parim õpetaja, siis uuri, mida muud on temas head, sest äkki on tal näiteks ilusad silmad," ja sellega seoses leidsin, et kuigi ka see õpetaja on veidike mage õpetaja, on temaski midagi lahedat - näiteks oli tal täna kaasas tema laps ning ta paistis olevat oma lapsele hea ema. Pärast seda ainet oli inglise keel, kus jätkasime ikka veel Wilfred Owen'i luuletuse analüüsimist, rääkisime niisama elust ning siis palus õpetaja mul rääkida Eestist ning kõik esitasid veel küsimusi. Järgmiseks oli kogunemine, pärast mida oli aeg natuke süüa ning veel koguneda ja siis lõpuks matemaatikasse minna. Ka selles aines hakkasin uurima, mis on selles õpetajas lahedat ning pean tunnistama, et temal tundub olevat mõnus huumori meel ning ta tundub inimlik õpetaja - lihtsalt võib-olla mitte parim matemaatika õpetaja, aga inimlik sellegi poolest.
Pärast viimast tundi valmistusin selleks, et Helen mu peale võtaks ja koju viiks - seisin pea väljakäigu juures, kus olid ka mõned teised poisid minu klassist ja mujalt, kes valmistusid minema "HIP2B2 iThink" viktoriinile vms ning kutsusid mind kaasa - mõtlesin, et võib-olla, kuid polnud kindel, kuni hetkeni, kus nende õpetaja välja ilmus, mind nägi, ütles, et neil on üks inimene puudu ja, et mina pean minema sinna - nüüd polnud valikut ning tegelikult olin juba hommikul mõelnud, et tahan minna sinna ju. Ootasin siiski Heleni ära, kes juba oli tulemas ning kes nagu nii oli suundumas Georginale järgi, kelle koolis too viktoriin toimuma pidi ja seega lasin tal ennast autoga ära viia, kui teised bussiga järgi sõitsid. Kohale jõudes küsisin mõnelt ilusalt tüdrukult juhtnööre ning nad näitasid mulle suuna ette, mida mööda jõudsin toimumiskohani, kus sain juba uuesti kokku teiste poistega. Enne võistlust olid seal veel mingid "cupcake"'id (ei leia sellele sõnale tõlget), mida sõin kaks tükki ära ning siis mul hakkas suhkru ületoosist paha :P ning vestlesin mõne päris kena tüdrukuga teistest koolidest, kes näppasid koogikestelt šokolaade nagu minagi :). Lõpuks algas võistlus, mis oli alguses üsna imelik, kuid lõpuks läks päris heaks ning lõppkokkuvõttes aitasin mina poistel kolmanda koha saavutada Johannesburgis ning auhinnaks saime mingisuguse kõlarite komplekti. Pärast võistlust, kus osales ka Paula, tuli Helen meile järgi ning viis meid koju, kus katsetasin kiirelt kõlareid ning seejärel sõin õhtust, vaatasin Georginaga "Dinner for Schmucks"'i ning seejärel kirjutasin blogi. Nüüd, kus see taaskord valmis saab, lähen vaikselt magama, kuid enne vaatan veel veidi oma sarja.
Parimate soovidega,
Sander Gansen
---
Hi people,
In the morning I woke up a bit too late (quarter past six) and then quickly made myself ready so Helen could take me to school - while driving there, Paula was talking about a competition or something like that on Science, where she was supposed to go and while listening I thought it might be a good idea to also go there if I'd get a chance. When I arrived to school, I went straightly to class, as it was really cold out side - again. Before we could get into business studies class, I had some chat with some matrics, who had good humour and who knew where Estonia is situated. In the first lesson, we didn't really learn anything again, as teacher was marking papers and guys where doing homework for other subjects, but we did make a lot of jokes and fun on each other, which made me think that on good thing about all-boys school is that you can make a lot of jokes, that normally, when you'd be with the girls, you couldn't do, as they would get offended, but guys usually don't mind those, sometimes pretty rough jokes and just answer with the same ones back at you. Still, no matter how bad the humour sense of most girls is (one thing that guys usually are looking for a long time is a girl with a good humour sense - it means that they'll get your jokes :D), I love spending time with girls and I'll better just make less rough and dry jokes, so I could still chill with them.
Next lesson was Science, where now I tried to look at the teacher with a new look, trying to use the knowledge that ma dad once gave me - that means, even if the teacher isn't the best teacher, surely she has some other good traits. This time the teacher had her little child with her and for example she just looked like she is a good mother for it. Then as a third lesson, we had English, where we still continued analysing the poem by Wilfred Owen and we just chatted a little bit and the teacher asked me to talk something about Estonia and answer to some questions - which I did. After this lesson, we had an assembly, then break for eating and then some more of the assembly, before the last lesson for the day - Mathematics. In that lesson I also tried to look at the teacher from another angle and found that even if she's not the best teacher of Mathematics (comparing with our teacher), she still has quite a good sense of humour and she seems pretty humane.
When the lesson ended, I went to the top-gate, where there were some other boys from my class and some other ones. They all were waiting for the bus, which would have taken them to Roedean's school, where this HIP2B2 thing was taking place. While I was there, waiting for Helen to fetch me, the boys where trying to talk me into going with them and when their teacher said they have one free place, I just couldn't say no any more. When Helen came to Parktown, we were supposed to drive to Roedean anyhow (to fetch Georgina) and then Helen just left me there as she was going to fetch Paula later from there too. In school-yard I found some girls, who told me where I had to go and there I got back together with other buys from Parktown and as the organizers of the event offered cupcakes, we ate first and then second and then I felt sick as I hat eaten too much sugar. Before the competition started, I also had some chat with some good-looking and nice girls from that school and other schools, that had also come to this event. After a while the thing started and in the beginning it was kind of a lame, but in time it got better and by the end I had helped Parktown boys to get the third place, which means we all got some sub-woofers as an award. After the event, Helen came to fetch Paula and I and took us home, where I tested those things out and then ate some dinner, watched "Dinner for Schmucks" with Georgina, wrote blog and now as it's getting ready, I'll be going to watch some more episodes of How I met your mother and then I'll go to sleep.
Best regards,
Sander Gansen
No comments:
Post a Comment