Tervist,
Pole ammu rääkinud, sest õnneks-kahjuks polnud nädalavahetusel taaskord interneti saamise võimalust :).
---
Reede ehk viieteistkümnes juuli algas, nagu tavaliseks saanud, kolmveerand kuuese äratuse, väikese pesu, hommikusöögi (kuigi viimased kaks päeva ma jalutasin sööklasse, nägin, et eipakutud midagi tervislikku ja lihtsalt jalutasin tagasi meie tuppa, kuhu olin endale varunud hommikusöögiks kaks apelsini, mis uskuge või mitte pole mitte ainult tervislikum, vaid ka toitvam ning energia rikkam, kui need asjad, mida sõin hommikuks viimased 17 aastat enamasti) ja seejärel väikese lõõgastumisega enne kooli. Lõõgastumise asemel sõin veel enamik oma alles jäänud ette varutud toidujäänused ning pakkisin enamik oma asju kokku. Lõpuks tuli aga aeg minna tundi.
Esimene tund oli inglise keel, kus poistel oli ülesanne kirjutada ei rohkem ega vähem kui üheksakümne kolme sõnaline kirjand vabalt valitud teemal (ühekakümmend kolm sõna, sest Mandela saab homme ehk esmaspäeval täpselt nii vanaks). Varsti oli see ülesanne enamikul täidetud ja lõppes ka tund. Järgmiseks läksime geograafiasse, kus oli praktiliselt vaba tund ning õpetaja lubas poistel filmi vaadata kõik koos ning seega hakkasime vaatama filmi nimega “Paul” (selle aasta film tulnukast, keda on USA valitus juba viimased pool sajandit vangis hoidnud ja kes nüüd põgeneb, et koju naasta – lõbus ja mõnus ajaviide). Kolmandaks tunniks oli matemaatika, kus tegime veel ülessandeid eelnevatel päevadel õpitud valemitega ning õppisime kasutama valemeid A = P(1-in) & A = P(1-i)^n. Pärast neid kolme tundi oli veel kiire kogunemine ning seejärel naasesime oma majadesse nö vahetundi, kus tegin veel viimased pakkimised.
Kella üheteistkümnest liikusin kooli värava juurde – tee peal mind nägevad õpetajad arutasid, et miks ma juba ära lähen ning matemaatika õpetaja tundis muret, kas ma ei teegi koos teistega teisipäeval kontrolltööd ja ma lubasin talle, et tulen selleks ajaks tagasi. Lõpuks jõudsin värava juurde ja jäin ootama Angelat, Damaryni, viimase ema ning Angela vanaema, kes pidid mulle veerand kaksteist järgi jõudma ning seega ma ei läinud füüsika-keemiasse. Lõpuks jõudsid nemad mulle järgi (peaaegu et kell kaksteist alles ehk ma olin veidi pahane, et ma ei saanud tundi minna) ja võiski alata sõit tagasi Johannesburgi.
Koju jõudes viisin asjad üles oma seekordsesse magamistuppa ehk Angela tuppa (igakord kui ma sinna majja jõuan, magan ma uues kohas :D). Varsti sõime veel lõunat natuke ning siis viisime me Dannyga ja Heleniga veidi prahti prügimäele (peamiselt puu lehed ja oksad) ning olime niisama. Kuna õhtul oli plaanis pidada Georgina sünnipäeva, siis hakkasid vaikselt jõudma kõik kolm tema seekordset külalist. Kui külalised kohale jõudsid, käisime kiirelt koos tüdrukute ja Heleniga filmi laenutusest läbi, et leanutada tüdrukutele sünnipäeva õhtuks mingi film ning ma leanutasin endale How I met your mother’i esimese hooaja (vahepeal oli meid jätnud internet – leidsin ühe esimestest vigadest Lõuna Aafrikas ehk erinevalt Eestist ei ole siinne internet piiramatu, vaid sa ostad endale kuu alguses ette mingis suuruses internetti ja maksad selle eest väga suurt raha – nt 2GB internetti = R300 – isa ostis küll juurde, kuid siis oli mingi muu jama ning nii jätkus see vähemalt pühapäeva õhtuni, kuni ma tagasi Pretoriasse sõitsin).
Pärast filmilaenutuses käimist panime end kõik valmis ning läksime kõik koos pere, sõprade ja sünnipäevalistega pitsa restorani, kus tellisin endale Quattro formaggi. Pärast mõnusat söömaaega liikusime tagasi koju, kus tüdrukud hakkasid filmi vaatama, teised läksid magama ning mina püüdsin rippida dvdsid arvutisse ning pika peale sain sellega ka hakkama ning siis vaatasingi mõned osad enne kui ma magama jäin.
Laupäeva hommikul äratas Anthony ming veidi pärast kuut üles, panin kiirelt-kiirelt riidesse, sõime natuke hommikust ning algas meie sõit, et veeta järgmine nädalavahetuse päevake jahtides. Seekord läksime jahile koos Pauli, Charlesi, Dunkeni, Danieli ja Anthonyga. Pärast kahe tunnist sõitu jõudsime kohale ning Charles, Paul ning Dunken läksid kohselt linde otsima, kuid Anthony ja Daniel jäid kõigepealt mulle tulistamist õpetama, sest ma polnud ju enne kunagi liikuvat objekti õhupüssiga tabada püüdnud. Pärast päris mitut lasku tabasin ära, mida ma täpselt tegema pean ning viimased lasud tabasid kõik juba lendavaid savi-taldrikuid.
Poisid naasesid meie juurde ning jaht võis alata. Vahepeal tegime väikese lõuna pausi ning grillisime lamba liha ning sõime avokaado salatit peale ja seejärel tegime väikese uinaku puude all, keset põlde (hiljem Antohny kaebas, et olen ilmselgelt õppinud Charles’ilt ehk Joe’lt ühe asja – norskamise. Jahm, nina on viimasel ajal väga-väga kinni). Hiljem jalutasime veel mööda põlde ja püüdsime tabada peamiselt pärlkanu. Õhtu lõpuks olime kokkuvõttes lasknud maha ning kätte saanud viiskümmend kaheksa lindu ning selle kõige seas tabasin minagi oma esimese linnu (enamjaolt esimene kord ei saada ühtegi maha, kuid ilmselt mul on annet, et neljast lasust, ühega riivata saba ning teisega teha perfektne lask, kuigi jahm, tunnistan, et vajab veel palju-palju harjutamist, sest hetkel reaktsioonid jäävad kõvasti nõrgaks).
Lõpuks läks pimedaks ning naasesime autoni, kus tähistasime minu esimest lindu ning siis läksime veel viima põldude peremehele pudelit selle eest, et lubas meil seal tegutseda ning tema vastus oli vaid see, et tulge veel sest linnud rikuvad saaki. Kuna oli pime, siis ütlesime ära peremehe lahkest kutsest tema peole jääda ning alustasime sõitu kodu poole, kuhu jõudsime poole üheksast. Kohale jõudes tegime väikese õhtusöögi ning seejärel läksid kõik magama, sest oli ju olnud vägagi väsitav päev.
Pühapäeval sai ärgata natuke hiljem ning hommikul võtsin vabalt – pakkisin veidi kohvreid ringi, sõin hommikust ning üheksast läksime Angelaga väiksele rattasõidule. Tunni pärast olime tagasi kodus ning jätkasin ümberpakkimist ning tegin vanaema Nana’le hommikusööki. Kella üheteistkümnest tuli Dominique meille oma emaga järgi ning viis Domi, Angela ja minu kinno, kus vaatasime Harry Potteri seitsmenda osa teist jagu, mis oli väga-väga hea film (muidugi seal oli palju-palju vigu võrreldes raamatuga, kuid film iseenesest oli suurepärane!).
Film pani mind ka arutlema teemal armastus ning tuletas meelde pildi ja sellel oleva mõttetera (Armastada – see pole midagi, olla armastatud – see on midagi, armastada ja olla armastatud – see on kõik). Seoses selle kõigega oli peamine mõte see, et Harry oli küll armastatud, kuid samas mitte kõigi poolt. Sellegi poolest ta võitles alati selle nimel, et kõigil teistel oleks kõik hästi, olenemata tema enda heaolust – ka nt tema Draco Malfoy’l, kes püüdis talle viga teha, kuid keda Harry ikka jälle ja jälle päästis, kui seda vaja oli ning raamatute/filmide lõpuks sai kurjus võidetud ning Harry abiellus ja sai mitu last ühe väga ilusa ja targa võluri tüdruku Ginnyga. Sellest tuleneval tuligi mõte, et olenemata sellest, kas sa oled hetkel kõigi või üldse kellegi poolt armastatud, armasta kõiki teisi tingimusteta ja tee nende jaoks kõike, sest isegi kui sa ei saa samu teeneid vastu, jäävad inimesed sind meenutama, armastama ning lõppude lõpuks kuigi algselt on “armastada – see pole midagi”, tuleb ajapikku vähemalt keegi üks, kes hakkab sind armastama kui inimest (ning enamjaolt, kui sina armastad kõiki tingimuste, siis lõppude lõpuks oled sa armastatud rohkem kui ühe inimese poolt) ning seejärel rakendub mõte “armastada ja olla armastatud – see on kõik”. Lõppude lõpuks pole oluline see, palju on sul asju või varandust, kui sa lahkud siit maailmast, vaid oluline on, palju on inimesi sinu matusel ning mida nad sinust mäletama jäävad.
Pärast filmi läksid tüdrukud koju ning mina jäin veel veidiks kaubamajja, kus otsisin endale salli (Polo’st ostsin ühe villase salli, mille ostmiseks pidin ootama pea pool tundi, sest see oli tegelikult ühele teisele kliendile kinni pandud, kuid ta ei vastanud oma telefonile ning seega sain ma selle õnneks endale) ning seejärel läksin taaskord Richard Branson’i “Losing my Virginity” selle aasta trükki otsima (ka seekord ma seda ei leidnud, kuid palusin müüjal mulle seda tellida vms ning ostsin endale Nassim Nicholas Taleb’i “Black Swan”’i, mis on järg tema raamatule “Fooled by Randomness”). Seejärel läksin kinnaste jahile, täpsemalt lootsin leida nahk-kindaid, kuid eriti ei olnud kuskilt õnne, kuni leidsi ühed lambanahast mustad kindad Diesel’i poest (veel ei ostnud ära, sest pole kindel, kas 30-35€ on siiski päris õige hind – vanemad, andke oma arvamus palun).
Veerand neljast tuli Helen mulle järgi ning läksime koju, kus Anthony oli teinud mingisuguse lihahautise-supi moodi asjanduse, mis oli väga-väga maitsev ning pärast seda sõime kala nimega kollane-sama “Yellow tail”. Pärast seda oli veel magustoiduks Heleni tehtud šokoladi mousse/pudding, mis oli samuti võrratu. Seejärel lõpetasin pakkimise ning alustasime sõitu Pretoriasse, sest Helen pidi tooma mina tagasi St Alban’s College’sse ning vanaema Nana’t tema koju.
Jõudsin kooli veidi enne kuute, panin kiirelt koolivormi selga ning läksime varsti sööma (spaghetti bolognese) ning pärast seda oli nö jumalateenistus vms ning pean ausalt ütlema, et seesugune asi ei ole minu jaoks. Igatahes nüüd jõudsin arvutini ning kirjutasin teile selle blogi postituse, kuid kahjuks avastasin, et ka siin on nädalavahetusel internet ära kadunud ning seega ei hakka seda postitust hetkel üles laadima, kuid laen üles võimalikult kohe. Igatahes nüüd siis lõpetan ja olge tublid.
Parimate soovidega,
Sander Gansen
---
Hi gals and guys,
Have had a chance for internet, so haven’t posted anything but will do it now.
---
On Friday I had a normal morning with waking up, washing myself and having some oranges for breakfast. Later I went to English, where I just sat and waited for the boys to end their papers for Mandela’s birthday (they had to write a ninety-three-word paper as Mandela’s getting ninety-three years old on Monday). Then came Geography, where we just watched a movie, cause we could (this times movie was called “Paul” – it’s about an alien, who has been held as a prisoner by USA, for half a century and who now escapes and tries to get home). Finally we had Mathematics, where we learned how the prices and other things reduce – that means we learned “straight-line method” & “reducing-balance method”. After three of those lessons, we had a little assembly and then came the break, where I finished my packing for the weekend.
At twelve Angela and Dominique came to fetch me and take me back to Johannesburg with Dom’s mom and Angie’s grandmother Nana. Forty minutes later we arrived to Johannesburg and I unpacked some of my things. We ate a little lunch and then tried to fix some problems with internet (which in South Africa has to be bought in the start of the month in a way that you must tell how much of it are you going to need for this month in size and then it still costs 3-5 times more than in Estonia). Later when the guests for Georgina’s birthday party had arrived, we went to mall to get a DVD-movie for the girls for this evening and I also took “How I met your mother”’s first season for myself.
After getting home, we got ourselves ready and went to some nice pizza place with family, friends and birthday guests. I ordered Quattro formaggi and we all had drinks like water, wine and beer. After this really nice supper we went back to home, where a lot of us went for a sleep, as it was getting late and girls started watching the movie, while Anthony packed things for the Saturdays hunting day and I decrypted those DVD’s I got for myself and then watched some episodes of those things before going for a sleep.
At six a clock in the Saturday’s morning, Anthony woke me up, I dressed quickly and had a fast breakfast before we headed out from home to shooting with the guys (this time it was Joe/Charles, Paul, Dunken, Anthony, Daniel and me). By nine o clock we had arrived to our spot, where we started hunting. Firstly Paul, Joe and Dunken went without Tony, Danny and me as they where teaching me how to shoot moving objects from a shotgun – after a while I got how to do it and shot down some flying clay-discs and by that time other guys had come back.
Later we went for shooting and walking for miles and miles and then had a little grill in the shadow of one tree at one o clock. We had some sausages and some lamb meat + Anthony made us a salad which consisted of avocado, onion, tomato and some other stuff. After eating, drinking and having a little nap, we continued hunting Guinea Fowls and Pheasants until it was half past six. By that time we had shot down and CATCHED fifty-eight birds (even I got one down, which is a good result for a first timer as I am, who only shot four bullets). Then boys graduated me for my accomplishments and took a bottle of two as a thank you for farmer and his son, who invited us to join his party, but we declined as it was late and we wanted to get home. By half past eight we were at home again, unpacked everything and us Chappels and I had a nice dinner. Later I got a little shower and watched some more episodes of HIMYM and then went to sleep as others had done before me.
On Sunday morning I slept a little bit more and then had my morning ritual of getting myself clean and eat a little bit. Then I started packing for the two-to-three more days at St. Alban’s College. At nine Angele and I went for a one-hour cycling around Saxonville and Houghton. Later I continued packing and then Dominique came to fetch Angela and me with her mother so we could go and see the last Harry Potter’s movie – which was great (yes, some things were better in a book as always, but movie itself was great).
The film made me thing about love and it reminded me a picture and a quote on it (To love – it’s nothing, to be loved – it’s something, to love and to be loved – it’s everything). With all of that, the main thought was that even though Harry was loved, he wasn’t loved by everybody, but still he fought so in the end everybody could have a great life, whether he himself had it, didn’t matter. For example Draco Malfoy tried to hurt Harry, but still every time Draco needed saving, Harry was there to help and in the end of books/films the evil got defeated and Harry married with one really gorgeous and witty wizard girl, named Ginny. From all of this I got the idea that whether you are loved by anyone right now, love everyone with not reason and do everything for them, even if they don’t return it, as they will still be remembering you, loving you and even though in the beginning there is “to love – it’s nothing”, then in time there will be at least one, that will love you (and mostly if you love everyone with no reason, you will also be loved more than one person) and then there will be “to love and to be loved – it’s everything”. In the end it doesn’t matter, how many things or how much treasure to you have, but how many people will there be at your funeral and what their rememorizes of you will be.
After movie, girls went home and I stayed in Rosebank Mall for some time. I went to look for a scarf, a pair of leather gloves, a hat and some books. First I got my woollen black scarf from Polo’s for R150 and had to wait almost half an hour, because technically the scarf was booked for someone else, but their phone didn’t answer and so I got myself a scarf. Then I spent an hour or some more in Exclus1ve Books, trying to find Richard Branson’s “Losing my Virginity”-s new edition, which I didn’t find, but asked the shopkeeper to order for me. Also bought the Nassim Nicholas Taleb’s “Black Swan”, which is the second book after “Fooled by Randomness”. Then I started to look for gloves and most of the shops had none – I found one in Diesel, which were made from lamb skin and costed R350, so I’m now thinking whether it would be a good buy or not. After that Helen came to pick e up and so I finished my shopping.
At home I had some stew and Yellow tail fish with salad for lunch and had this chocolate mousse/pudding for dessert. Then I finished packing and it was time for Helen to take me and Nana to Pretoria, so Nana could go home and I could get back to school. At school I did a fast change of clothes (mine for school uniform) and then went for a nice supper of spaghettis. Then came chapel and it was just… Now I came to write this thing and as I’m ending it now, I’ll be finding something fun to do, before a nice sleep and next day at school.
Best regards,
Sander Gansen
No comments:
Post a Comment