Days #12 to #15: A magical place called Verona and the last minutes of Italyt

Good morning to all of you! / Tere hommikust kõigile!

The last couple (four) days have been full of things to do, so I have not even had a chance to write my blog, but now I am here to write one that covers all of those days, when we were in Verona, camping and watching a play, shopping and waiting for the plane back home. / Viimastel päevadel pole ma jõudnud blogi kirjutamiseni, ent nüüd  teen selle tasa seeläbi, et antud postitus hõlmab endas kõiki neid viimaseid nelja päeva, mil me olime Veronas ja ka seda viimast, kui ootasime lennukit.

Have a good read! / Head lugemist!

Day #11: Big pizza means big pizza here in Giulianova

Good morning once again! / Tere hommikust taas!

Yesterday was our last full day here in Giulianova and we managed to go shopping, eat pizza and just have some good time / Eilne päev oli meie viimane täispikk päev Giulianovas ning me käisime šoppamas, sõime pitsat ja puhkasime niisama.

Have a good time reading the rest of the post! / Nautige edasist postitust!

Day #1: Hitchhike around Italy - 1st day in Milan and a lost camera.

Good morning to all of you! / Tere hommikust kõigile!

We have now arrived to Milan, Italy and have just spent our first night here. / Me jõudsime ilusasti Milanosse ning leidsime ka esimese öömaja.

Yesterday's weather was a bit rainy and foggy, but we still managed to walk around town and make new friends. / Eilne ilm oli küll veidi vihmane, kuid see ei seganud esmast linnaga tutvumist ja uute tutvuste tegemist.

Have a great time reading the following post! / Head lugemist!

Week #1 - Rere_restart!

Hi friends and all the other people, who have ended up here due to their wandering! / Tere sõbrad ja muidu tuttavad!

Almost one and a half month ago I promised to take up blogging again, but then I failed to live up to my promise due to some quite interesting times in my life. Now I will write about those times, which (un)fortunately have once again changed by today. / Kirjutan taaskord üle pika aja kõigest sellest, mis on viimase kuu aja jooksul juhtunud.

There has also been a change made in my blog. First I changed my background, but even more importantly I decided to make English the primary language in this blog. Yes, I will still keep writing in Estonian too, so my grandparents and other friends, unable to understand English, could read it too, but I will not translate all the posts into Estonian and if at all, then I will only try to make summaries of the English texts. / On toimunud pisikene muudatus ning edaspidi kirjutan ma vaid inglise keeles, kuid lisan alati alla lõppu ka eesti keelse kokkuvõtte, et ka mu vanavanemad saaksid lugeda mu tegemistest,

But now to the blog and the interesting times of the last one and a half month...

Rotary meeting vol. 2

Õhtust,

Hommikul magasin taaskord veidi kauem ning kui lõpuks ärkasin ja end korda seadsin, leidsin end majast põhimõtteliselt üksi - muidugi olid siin majahoidja Johanna ja aednik Pressure, aga teised olid läinud juba kooli ja tööle. Niisiis sõin üksi kiirelt hommikust ning seejärel oli aeg alustada kõne ette valmistamiseks - õhtul pidin ju minema Rotary klubisse ning tutvustama seal Eestit. Esiteks, enne kui sain alustada kõne punktide otsimist (tegin endage juba ammu kokkuleppe, et edaspidi ei kirjuta ühtegi kõne valmis, vaid otsin kava punktid ning improviseerin edasi), pidin hakkama lugema Eesti kohta, et ma ise teaks rohkem oma kodumaa kohta (siiani olin puhta loll selle teema kohapealt). Pärast kahte või kolme tundi, olin saanud enam-vähem paika selle, mida räägin Eesti ajaloo kohta ja siis tulid koju ka Helen ning Anthony. Meie Heleniga pakkisime minu kooli riided kokku, Helen tõi seifist veel ühe pudeli mingit likööri ning seejärel sõitsime koos Parktowni. Sinna jõudes otsisime ligi kümme minutit härra Stipple'it ning kui lõpuks ta üles leidsime, tänasime teda kooli lahkuse eest, andes talle selle pudeli ja need riided.

Seejärel tõi Helen mind tagasi koju, kus jätkasin informatsiooni läbi töötlemist - lõpuks mingi hetk tuli koolist koju Georgina, kellega me sõime kiirelt kahekesti lõunat, mille Johanna meile valmistas. Pärast seda jätkasin ma taaskord kõne ettevalmistamist ja lõpuks olin ma täiesti tüdinenud kõigest sellest, kuid kuskil kolme-nelja paiku oli lõpuks mul teada umbes, millest ma rääkida tahtsin ning seega oli aeg minna harjutama. Harjutamise käigus avastasin, et olin taaskord haaranud liiga palju materjali ning seega kustustasin ligi poole sellest kõigest ära, jättes alles vaid selle, mis neile Rotary klubis eeldatavasti kõige rohkem peale minemas oli. Lõpuks oli kõik enam-vähem valmis või kui aus olla, siis ma olin lihtsalt nii tüdinenud kõigest, et mõtlesin lihtsalt, et jätan asja sinna paika, lähen kohale ja vaatan seal, mis saab.

Lõõgastusin veel veidi ning varsti oli aeg minna autosse ja koos Heleni, Georgina ja Paulaga sõita Santoni poole, kus too kohtumine pidi aset leidma. Tee peal, et peletada igavust, mängisime mängu, kus Helen ütles meile autode numbrimärkidel olevaid numbreid ja me pidime peast vastama, palju nende summa on - mind visati mängust välja, sest vastasin liiga kiirelt ning seega edaspidi ma lihtsalt arvutasin kõigi möödavate autode numbrite summasid kokku ja Helen naeris, et talle ei meeldi see, et ma ütlen vastuse enne kui tema jõuab küsida küsimuse.

Lõpuks jõudsime Rotary klubi kohtumisele ning Helen jättis minu sinna, kuniks nemad tüdrukutega sööma läksid - sinna jõudes vestlesin inimestega (enamik juba teadsid mind eelmisest korrast ning tulid ise minuga nüüd juba rääkima) ning taaskord sain süüa koos nendega õhtust ja mulle tehti jällegi jook välja (alkoholi vaba, minu soovi kohaselt, kuigi kui ma poleks seda öelnud neile, siis nad oleks mullegi viski vms ostnud. Ise nad kirjutavad ankeetidesse, et ei tohi alkoholi juua ning seejärel hakkavad seda mulle ise ette valama - kus on loogika? :D). Igatahes pärast söömist ja mõnda teadet (nt üks meestest avalikustas rõõmusõnumi, et pärast mitmeid kümneid aastaid tööd, täitis ta oma lapsepõlve unistuse ja ostis endale sel nädalal tutika ferraari) oli minu kord minna ja pidada oma kõne Eesti kohta. Pärast mind oli veel üks noormees Ameerikast, kes on üliõpilasvahetusel ning temagi pidas väikse kõne, kuid see oli pigem motivatsiooni ja emotsiooni kõne (nt eelmine nädal riigistati tema auto, või vähemalt sedasi väljendas ta seda, et see varastati ära, kuniks tema duši all käis).

Lõpuks oli kohtumine lõpusirgel ning seal tulid siis taaskord minu juurde kõiksugu vanad edukad Rotary tegelased, kes tänasid, sest teavad nüüd, kus Eesti (üks tuli ja rääkis, et ta on isegi käinud Eestis ja üks tahab nüüd tulla Eestisse) on ja kiitsid ka minu inglise keelt ning imestasid, kuidas mul see nii hea saab olla, kui see mu emakeel pole. Lisaks tuli minu juurde üks vahetusõpilane brasiiliast, kes tahtis mu numbrit, sest nädalavahetusel pidi olema mingi pidu, kuhu ta mind kutsuda tahab võib-olla ja enne kui ära jõudsin minna, sain lõpuks ka Rotary lipu nüüd endale (eelmine nädal sain ka ühe, kuid selle pean andma Pärnu Rotary klubile) - lausa kaks tükki :P.

Pärast seda meeleolukat kohtumist, tuli Helen mulle taaskord järgi ning sõitsime koju, kus jagasin Anthony ja Heleniga oma muljeid ning kui nemad magama suundusid, tulin mina siia, et kirjutada blogi, pärast mille valmimist joon veel veidi teed ja siis lähen minagi magama - enne vaatan veel veidi oma sarja ja siis juba olengi unenägude maal.

Parimate soovidega,

Sander Gansen

---

Good evening,

In the morning, after making myself ready for the day and eating my breakfast, I finally started to write my speech for tonight's appearance at this Rotary meeting (or not writing the speech, but gathering different information about Estonia, as up until today I really did not know much about Estonia, it's history, economics etc + why I did not write the speech is because I made myself a promise some time ago, that I would never do this mistake ever again, of writing my speeches fully ready, as I always fail with fully written speeches - they are either too long or... too long...). Anyway, after two or three hours of searching the information about Estonia, Helen and Anthony came home and then I took my school uniform from cottage and Helen took a bottle of some kind of a liqueur and then me and her where off to Parktown Boys High, where we started to look for Mr. Stipple.  Every time we got near to him, he had already went to another place, but after ten minute or so, we still did get to him and then gave him the clothes, thanked him and handed him the bottle of Angelica.

Next Helen took me back to home, where I resumed looking for the information on Estonia, that I could use in my speech. After a while, Georgina had already come home and Johanna had made some lunch for her and me, so I made a little pause, ate a bit and had some lovely talk with both of them. After this little resting, it was time to go back to work and so I started to look for some more information (now about Estonian culture and cuisines, as I had already done most of the other things I had wanted to). By the time it was three or four o clock, I had almost got my things ready - or I at least knew almost what I wanted to talk about, so next it was time to practice a bit and by doing that I could see that what things should I leave out - after one hour of that, I had shortened my document of thoughts from six pages to three pages and then I made up my mind to stop this thing and just when I would got there, I would improvise something and it would all be great.

Soon I had rested a bit an it was already six o clock, so I went to car with Helen, Paula and Georgina and we started our drive to the place where the Rotary event was going to take place (somewhere near Sandton) and on our way there, for making it less boring, Helen started to tell us the numbers from the licence plates of the cars also driving and we had to calculate in our head what was the sum of those numbers - in the end it turned out to be that I just told every sum of every car that passed us :D. Soon we got there, Helen left me there and girls would go and get a supper somewhere near. When I got to the Rotary meeting, I had some nice chat with all the people there and when it came to supper time, I ate a bit of lasagne and some spinach thing + panna cotta and some other sweet thing + guys from Rotary bought me a drink (they were almost going to buy me a whisky or something, before I stopped them, as I did not feel like that - but the weird part was that although Rotary has said in their applications that no drinking for me, they were the ones who almost bought me alcohol this time).

Later it was time for people to tell their announcements (for example one of them told us how he had fulfilled his childhood dream of getting a fast car - he had bought a new Ferrari just three days ago) and after that it was time for me to give my speech about Estonia and after me, there was one American exchange student, who gave his speech, which was just about his life here and other stuff like that (for example he told us the story how his car was nationalized - or that's how he expressed the thing that it had been stolen, while he was under the shower). After that we were asked some more questions and then many people came to me to thank me for telling them, where Estonia is and they where all telling me that my English is great (suck that teacher, who gives me nothing better than a C - mostly just a D) + there was this exchange student from Brazil, who asked my number and name, as he was going to ask me to go to some kind of a house party this weekend - we will see what happens. Anyway after that eventually it was time for me to go back to home, as Helen had come to fetch me already. When we got home, I had a nice chat with Anthony and Helen and then now started to write my blog. As I'm finishing it now, I'll go to sleep, just after I have watched some episodes of How I met your mother. No I'm going, but before, I'll copy you the points that I might have used in my speech today.

---

Geography of Estonia

• Situated in the north-east corner of Europe.

• Surrounded by Russia, Latvia and Finland.

• Total area is 45227 km2 (47% of land is forests).

• Over 1400 lakes (biggest = Peipsi = 3555km2).

• 1520 islands (biggest = Saaremaa = 2673km2).

• Climate = wet with moderate winters & cool summers.

(It gets from -30oC to +35oC)

• Population = 1.4 million.

• Divided to 15 counties and 47 towns -> capital = Tallinn).

• Official Language is Estonian

(Estonian = Finnic language group ≠ Russian)

History of Estonia

• From 13th to 16th century Estonia was conquered by Norwegians, Danes, Swedes, Russians, Poles, and Germans.

• 1561 Control of Estonia went to Swedes.

• 1632 University of Tartu was founded by Swedes.

• 1721 Russians gained control of Estonia.

• 1869 1st song festival was held in Tartu.

• 1917 Revolution in Russia  1918 German occupation.

• 1918-1920 War of Independence, which we won.

(First period of independence lasted 22 years from 1918 to 1940)

• 1940 Estonia was incorporated into Soviet Union.

(Over 8000 people arrested and sent to prison camps in Russia) 

• 14th of June in 1940 – 1st mass deportation to Siberia.

• June of 1941 – German troops invaded Estonia.

• 1944 Estonia was re-added to Soviet Union.

• March of 1949 – 2nd mass deportation to Siberia.

(Over 10000 people deported to Siberia)

• 1987 Singing Revolution – 1st protest against Soviet rule.

• August of 1989 - Baltic Chain: over 2 million people formed human chain connecting the capitals of Baltic State’s.

• 1991 Communism collapsed  Baltic countries unbounded.

• 1991 Estonia joined United Nations.

• 1992 Estonia replaced Russian Ruble with Estonian Crown.

• 1993 Estonia started privatised most state-owned businesses.

• 1998 Estonia started negotiations to join European Union.

• 2000 E-government system was launched, allowing Estonian government to have digital meetings.

• 2002 NATO and EU invited Estonia to join the alliance.

• 2003 Skype was formed in Estonia.

• 2004 Estonia was accepted to NATO and EU.

• 2007 Estonia became the first country to allow E-election.

• 2011 Estonia adopted the euro.

Politics, Economy, Culture

• Estonia is parliamentary republic.

• Legislative power is vested in the Estonian parliament. 

• Executive power is exercised by the Government which is led by the Prime Minister.

• People elect a 101-member parliament every four years.

(Only citizens over 18 participate in elections)

• The Parliament elects President (head of state), who can be in office for 5-year period for max of 2-terms in succession.

• Estonia doesn’t have state church - 75% atheists or agnostics.

• Before 2nd World War Estonia's economy based on agriculture, but now it’s mostly based on service.

• 1994 Estonia was one of the 1st countries in world to adopt flat tax. (1994 tax = 26%, 2011 = 21% - 2015 = 20%)

• GDP (2010) = 14.5 billion Euros.

(Growth rate in the 1st quarter year was 8.5%, highest in Europe) 

(Key sectors of economy: banking, electronics, engineering, IT, services, textiles, telecommunications, timber, transportation)

• Strong export growth by 53.9%.

(Exports machinery; timber; textile; food; furniture and metals)

• Unemployment rate is 13.8%.

• Estonia has the lowest debt in the EU – 6.6% of GDP.

• Singing and dance festivals are a great part of culture.

• Education is free and is divided to general, vocational and hobby education. Education system has 4-levels which include pre-school, basic, secondary & higher education.

• Most of the schools are public and co-ed, but there are some private and/or monastic schools.

• The most typical foods in Estonia have been black rye bread (If a piece of bread dropped on the floor, it was picked up, kissed to show respect, and eaten); pork (with potatoes and sauerkraut); herring; black pudding; different little pastries (called pirukas); kissel (fruit soup); rhubarb pies; kama (one of the most distinctive national foods of Estonia – mix of roasted barley, rye, oat & pea flour; dairy products (kohuke – invention of Estonians, also known as curd snack).

• The most typical drinks in Estonia have been kali or kvass; mead; beer; wine (made from apples or berries); vodka; herbal liqueur and from non-alcoholic drinks milk; keefir; sour milk and pett (all made from milk). 

 

---

Best regards,

Sander Gansen

Little hunting and other fun stuff...

Tervist,

Reede hommikul ärkasin hilja nin pärast enda hommikuste tegevust tegemist, läksime Helen'i ja Angela'ga kella kümnest vaatama kooli, kuhu järgmine nädal lähen ehk Parktown Boys High. Sinna minnes ootas ees juba üks väga sõbralik kooli töötaja ning teine õpetaja, kellega läksin ühe teise kooli töötaja juurde, kes andis mulle kasutada kooli lipsu ja kampsuni ning pintsaku, mis oli suur-suur ja seega läksime tolle õpetajaga veel direktori juurde, kes andis mulle hoopis ühe teise kitsama pintsaku, mis muidugi pole tavaline õpilase pintsak, vaid on pintsak mida muidu kannavad õpilased, kes on kooli poolt millegi eest tunnustatud saanud. Edasi näidati mulle veel veidi kooli ning siis lõime käed, et järgmine nädal olen poole kaheksast seal - see kool on küll riigikool, kuid siiani tunduvad inimesed hoopis sõbralikumad ning kool ise on ilusam.

Edasi viis Helen mind ja Angelat Witwatersrand'i ülikooli, kus läksime muuseumi nimega "Origins Centre", mis oli inimeste ajaloo muuseum ehk kuna inimesed pärinevad algselt Aafrikast, siis seal olid kõik ümberkaudsed leiud ning palju teksti jms - väga huvitav muuseum, kus veedetud kaks tundi andsid palju parema ülevaate inimkonna ajaloost, kui viimased kuus aastat ajaloo tunde koolis - muidugi, ma ei suudaks kirjutada mingeid teste vms selle põhjal, kuid kõik põhilised teadmised, mida ma enda jaoks tähtsaks pean, sain ma sealt küll kätte. Edasi käisime veel ülikooli linnakus ringi ning vahepeal sõime lõunat (R50 kokku eest saime mõlemad kõhud pungile ehk kaks suurt praadi hiinarestoranist - see on võrdne vähem kui 5€'ga ehk 2.50'ga per nägu).

Kui Helen meile järgi tuli, kiirustasime me koju, kus pakkisin mõned asjad kokku ja juba varsti oli kohal Joe koos Nino'ga (üks Itaalia päritolu Lõuna-Aafriklane, kellel on väga minu masti sarkastiline ja kuiv huumor) ning Daniel aitas mul asjad Charles'i autosse pakkida ning Charles, Nino ja mina alustasime teekonda Paul'i juurde. Ootasime veidi Pauli, ka tema pakkis oma asjad autosse ning me alustasime sõitu meie järgmisse jahtimise kohta. Tee peal jõudsime järgi ka Anthony'le, kes oli oma uue autoga. Poolteist tundi hiljem olime kohal ja läksime enne päikese loojangut kiirelt ühele põllule, Johannesburgi veehoidla tammi juurde hanesid laskma.

Kui juba päris pime oli, naasesime motelli, kus Tony võttis millegi pärast meile kõigile oma toad niisiis kui baarist midagi tellisime, siis palusime panna ühisele arvele ehk tubadele 2, 3, 4, 5 ja 6. Varsti oli aeg õhtusöögiks, kus teised sõid veisesaba hautist ning mina võtsin musta metsalise prae. Selleks ajaks kui lõpetasime söömise, liitus meiega ka Duncan, kes kiirelt ka oma hautise ära sõi. Seejärel pakkus too farmer, kelle maal me jahtisime, et me läheksime öisele jahile, sest tal on mõned loomad (koera sarnased, kuid ma ei ole kindel, kes need olid), kes teda kimbutavad - ning nii läksimegi kella kümnest mustas pimeduses püsside ja taskulampidega neid tulistama (Paul oli ülimalt õnnelik, sest ta olevat alati tahtnud neid samu loomi lasta, kuid enamjaolt farmerid ei luba tal seda teha, kuid seekord lausa anti käsk). Hiljem naasesime motelli, ajasime veidi juttu ning nüüd saim mina oma kolme voodiga tuppa veel toakaaslase Duncani (kõik toad olid kas abieluvooditega või kahe-kolme voodilised).

Hommikul oli äratus kell pool kuus ning läksime tagasi samasse kohta, kus eelmisel õhtul olime olnud, et uuesti neid samu hanesid tulistada. Pärast läksime motelli hommikusöögile või siis hilisele "brunch"ile, pakkisime oma asjad kokku ning läksime uuesti farmerile külla, kellega koos veetsime päeva tulistades pärlkanu ja mingeid kajakalaadseid "franklin"'eid. Vahepeal läksime too vana farmeri emale külla, et seal teed juua ning õhtuks enne päikese loojangut läksime veel hanesid tulistama ning seejärel sõitsime tagasi Johannesburgi, kus sõime Anthonyga õhtuks spaghetti bologneset ning ajasime Angelaga enne magama minekut veel veidi juttu.

Parimate soovidega,

Sander Gansen

---

Hi friends,

In Friday I went to see Parktown Boys High, which will be the next school that hosts me for the next week or maybe more. When we got there I got a big welcome from different school workers and they lent me the schools uniform. The school was really nice looking and people were all really nice - hope the week is going to be great.

After that little visit, Helen took Angela and me to University of the Witwatersrand, where we went to Origins Centre, which was really-really great museum about the history of humankind. I learnt a lot there and it was really nice. Later Angela showd me the university campus, which was gorgeous and then we ate some lunch from one Asian place, which was really cheap and tasted great at the same time. Then we just walked here and there, until Helen came to fetch us.

At home I packed all my things in hurry and Daniel helped me to put them all into Joe's car as Charles and Nino (one friend of Joe and Anthony, whose roots are from Italy) already were there waiting for me. After I got my things ready, we went to catch Paul as well and then started driving to some place, where we'd hunt. On the way we also caught up Tony.

When we got into this town, Tony left his car at front of the motel, we were supposed to stay for the night and then we went to the shore of on farm, where the sun was setting and geese where flying. When it already was dark, we returned back to motel and had some drinks and ate dinner - I took Black Beast steak and others took Oxtail's stew. After a while even Duncan arrived and after eating the farmer asked us to go to his farm to hunt some bucks and although it was already more than ten o clock, we still went to have some fun. Later we just had some more drinks and went to sleep.

In the morning we woke up around half past five and got ready for the geese shooting again, which lasted from six to half past nine - after that we went pack to motel, packed our things and had a brunch. Then we went to farmers land to shoot some Guinea Fowls and Franklin's. At three or so, we went to have some tea with the farmers mother and later we went to shoot some more geese until we started going back to home, Johannesburg.

When we arrived home with Anthony, we had long-long talk with Angela and then ate spaghetti bolognese for the dinner with Tony. Before going to sleep, we talked some more with Angela until she also went for bed and I watched some episodes of How I met your mother until I also went to the land of sleep.

Best rigards,

Sander Gansen

Ochse House at St. Alban's Collage

Welkom familie, vriende en andersins onbekende,

Pühapäeval ärkasin poole seitsmest ehk just parasjagu siis kui kõik teised mehed (Anthony, Patrick, Joe, Joe poeg ja kaks Anthony tööjuures olevat vahetusüliõpilast Alex ja Marcus) hakkasid minema väiksele jahile terveks päevaks. Kuna selleks ajaks kui ma tagasi jõuan on Alex juba tagasi Cape Town'i läinud, soovisin talle head reisi ning koos Heleniga saatsime kõik teised jahile. Seejärel tuli väike hommikune dušš ja natuke lugemist ning arvutit. Lõpuks kui ka Angela üles oli ärganud, tegi ta kõigile smuutit (ananass, banaan, õun, vaniljajogurt müsli jms - muidugi selle jogurti ja müsli osa oleks ära võinud jätta, sest siis oleks peale suurepärase maitse olnud kõik see ka 100% tervislik :D) ning jõime mina koos alles jäänud tüdrukutega teed ja kohvi.

Pärast kõike seda ilusat hommiku poolikut hakkasin vaikselt pakkima oma asju. Vahepeal rääkisime Georginaga, et läheksime kinno ja poodidesse ning siis läks kiireks, sest film "Kung Fu Panda 2", millele mõtlesime minna, hakkas juba kümne minuti pärast. Helen viis meid kiirelt kinno ja jäime kõigest kaks-kolm minutit hiljaks ja siiski jõudsime filmile. Film oli väga lahe, just selle poolest, et ei vajanud eriti tugevat kaasa mõtlemist ja seal sai palju-palju nalja. Järgmiseks käisime Georginaga veel kiirelt plaadipoes ning veetsime veidi rohkem kui pool tundi raamatupoodides (ma armastan Lõuna Aafrika raamatupoode, sest neil on kõik, millest kuulnud olen ja palju rohkemgi ning kõik on inglise keeles enamjaolt - super lahe!!!). Lõpuks tuli Helen meile järgi ja viis tagasi koju.

Kodus lõpetasin veel pakkimise ning sõime lõunaks imelist pastarooga - ei midagi erilist, kuid suurepärane maitse ja väga toitev :). Võtsin veel vabalt seni kuni Angelal oli matemaatika eraõpetaja külas - tulemas on eksamid ning kahjuks pole Angela matemaatikas just kõige teravam pliiats - nagu ei ole seda ka enamik teisi tüdrukuid... ja nii mõnedki poisid (et mitte paista rassist vms)... Lõpuks sai Angela õpitud ning oma asjad samuti pakitud ning jätsime Joannaga (majahoidjaga) hüvasti ning läksime autosse, et sõita Pretoria suunas. Enne võtsime veel Dominique auto peale ning Helen viis tema emale veel ühe koogi (ühe viisime meie Angelaga juba nädal aega tagasi). Kõik asjad autos ja sõit võiski alata.

Lõpuks veidi vähem kui tund aega hiljem jõudsime Pretoriasse, kus Angela ostis veel neli pitsat ning me läksime St. Mary'sse ehk Angela kooli, kus aitasin ka Dom'il tema asjad tema tuppa viia. Helen läks vahepeal veel oma emale külla ning seni kohtusin mina kõigi Angela sõbrannadega (Tamryn, Mikayla jne) ja sõime koos pitsat ja igast muid asju :P. Lõpuks poole seitsmest tuli Helen mulle järgi ning jätsin tüdrukutega hüvasti, et minna St. Alban's Collage'sse ehk poiste erakooli Pretorias, mis on Angela kooli "vend-kool". Sinna jõudes ootas mind sõbralik vastuvõtt ning Barry (meie nö maja õpetaja) näitas mulle mu tuba, mida jagan kolme teise posiga (Mx Magagula, Nick Petersen ja Andile Mandela - jah, ma sattusin Nelson Mandela pojapojaga ühte tuppa, kas pole mitte cool!). Helen tegi mulle veel voodi ära ja siis asus ise tagasi koju Johannesburgi.

Poisid siin tutvustasid mulle teisi ning kõik olid ja ikka veel on väga lahedad ning sõbralikud. Peamine, mida kõik küsivad on, et kas Eesti tüdrukud on ilusad ja ma vastan: "Kui sulle meeldivad kas mustanahalised või tüsedad tüdrukud, siis sorry. Aga kui pikad, ilusad ja kõhnad või vormis tüdrukud meeldivad, siis on super!" Lisaks küsivad tumedanahalised poisid, kas neil oleks lööki, kui nad tuleksid Eestisse. Veel uurivad kõik, kas ma olen abielus, et mul on vasaku käe sõrmes sõrmus ning palutakse, et ütleksin midagi Eesti keeles. Kõik paistavad olevat väga huvitatud ja nagu teada, siis mulle meeldib rääkida, kuid siiski püüan pigem uurida elust siin mail. Pärast tutvustamist läksime mingi hetk lõpuks siis magama.

Hommikul oli äratus kümme minutit pärast poolt kuut ning siis oli kiire pesemine, et kümme minutit pärast kuut oleks valmis hommikuseks istumiseks ja sööma minekuks. Pärast sööki oli veel natuke aega logeleda ning juba poole kaheksast hakkas esimene tund, milleks oli loodusõpetus? (no füüsika ja keemia koondaine), kus mina aitasin teistel teha keemia võrrandeid ning poisid imetlesid, kuidas ma mendeleyevi tabelit peast tean ning kõiki neid valemeid (hetkel käin siin olles üheteistkümnendas klassis). Seejärel oli inglise keel, mis oli palju lahedam kui meil Eestis ehk me tegime filmi analüüsi ja kirjutasime selle põhjal lühikirjandeid (200-300 sõna). Seejärel oli veel geograafia, kus veidi rääkisin Eestist.

Lõpuks tuli väike koosolemine vms, kus lauldi koos kolm laulu ja räägiti uudiseid. Pärast seda oli väike vahetund, kus sai pähklivõiga saiu ning siis tuli hiina keele klubi vms (neil on siin nö klubi ained, mis on ained, kus sa hindeid ei saa). Seal oli tolle õpetaja naine tulnud Hiinast talle siia külla ning siis ta õpetas meile ühe laulu. Hiljem paluti kolme poissi auditooriumi ette laulma ja mina olin üks kolmest. Pärast paluti veel üht julget õpetajaga kahekesti klassi ette laulma ning ka seekord olin mina see julge, kes seal ees seisis ja kõige selle eest sain kaks väikest suveniiri.

Seejärel tuli veel matemaatika, kus õpiti parasjagu intressi protsente - mis tähendab, et veel üks teema, mille puhul ma nüüd Eestisse tulles ei pea kaasa mõtlema, sest juba oskan :D. Ning siis tuli Afrikaan ehk ma ei oskanud midagi kaasa teha ning üsna igav oli. Viimaks tuli ka IT ja mõistsin kui kahju on, et Sütevakas pole IT'd. Pärast tunde läksin veel IT õpetaja juurde, et ta mulle WiFi passwordi annaks ning andiski. Seejärel käisime veel Mx'iga poes (selleks oli vaja saada Barry'lt luba - see on üks vähestest jamadest selle kooliga ja üldse internaatkoolidega), kust ostsin veidi puuvilju ja muud näksi. Siis tuli veel õhtusöök ja nüüd olengi niisama logelenud, veidi lugenud ja blogi kirjutanud. Siinkohal aga lõpetan ja otsin tänaseks tegevust - kohati igav on, sest poisid valmistuvad kõik eksamiteks, mis on järgmine nädal... Igatahes olge tublid ja räägime varsti.

Parimate soovidega,

Sander Gansen

---

Hi gals and guys,

I'm making it short. Right now I am at St. Alban's Collage, in the Ochse House, just for a week to see how it is to go to school in South Africa. Before I came here yesterday, I just went to see a film with Georgina and then just packed my bags and came here. Here all the pupils are really cool and friendly, although the bad part is that they are all boys and this is not really my thing :D, but everything else is cool. I have to say that guys here are not that well-behaving in school as students in Estonia, but they are still really friendly and nice to spend time with. And food is not the best quality either, but in which school it really is, so :D...


Anyway there's nothing really to talk about - like really... And if you really want to read something, google translate the text in Estonian back to English and have fun. Right now I'm a bit too tired to write this all thing in English too so sorry... Anyway, have a nice day and I'm getting out from here for now, as guys wanted to do something and in a way I am getting sleepy too - talk to you soon...

Best wishes,

Sander Gansen

Suvine Southbroom ja tagasi Joburgi

Tervist kõigile,

Nagu ikka juhtub lihtsalt tavaliste puhkustega - seesugustega, kus on natuke päikest, natuke trenni ja palju lõõgastumist - ei ole ka meie Southbroomi seiklusest liiga palju kirjutada. Kui minna edasi sealt, kuhu eelmine kord asja pooleli jätsin, siis kaheksanda juuli hommikul magasin esiteks üllatavalt palju. Ärkasin üles kell kümme ja see tähendab, et pool päeva oli juba maha magatud, kuid siiski teine pool oli kõik alles :). Pärast ärkamist ja väikest hilist hommikusööki istusin Giorginaga maha ja mängisime kuskil tunnikese kaarte (Casino't ja Speed'i). Seejärel palus Paula, et ma läheksin temaga tennist mängima ning otsustasin, et väike trenn ei tee paha. Nagu mina kunagi, käib tema hetkel üpris suure koormusega tennist mängimas (talvel harvem, kuid suvel pea iga päev), kuid mina teatavasti enam ei käi. Seega sinna minnes oli mu ainus lootus, lüüa talle vähemalt üks punkt või no tegelt võita üks "game". Tulemuseks võitsin neli "game"'i ja ajasin tüdruku natuke vihaseks, sest teatavasti ei salli ta absoluutselt kaotamist ja teeb kõik selleks, et jääda paremasse seisu (meenutab kohati mind...) Aga üleüldiselt oli väga lahe üle pika aja tennist mängida nin Paula oli õnnelik, et sai natukenegi harjutatud.

Kui siis lõpuks koju jõudsime, käisin kiirelt pesemas ning jäin lõunat oodates Giorgina'ga mängima scrabble'it. Lõpuks jõudis Anthony koju ja Helen sai oma tööd ära teha ning Giorgina, Paula, Angela, Helen ja mina läksime "Waffle House"'i, jättes Anthony koju tööd tegema ja puhkama. Helen viis meid vahvlimajja ära ning ise läks korra veel linna midagi tegema ning meie tellisime endale toidud ära. Mina tellisin endale vahvli, mille peal olid banaani lõigud, metsikult karamelli siirupit ning kõige tipuks veel korralik suur-suur peotäis värsket vahukoort - kui mitte öelda, et see oli mega-magus, oli see ülimalt hea! Pärast sööki ja natuke ümbruskonnas ringi vaatamist asusime taaskord teele.

Jõudes koju oli parasjagu aeg päikeseloojanguks ning seega võtsime oma šerri ja sprite klaasid (kes mida) ning läksime rannale seda vaatama. Koju jõudes oli Anthony kadunud, kuid selleks ajaks jõudis ka tema oma jalutuskäigult tagasi. Nautisime võimsa ookeani suuri laineid ja tegime igasugust nalja. Pärast seda oligi aeg väikesks õhtusöögiks ja magama minekuks.

Järgmisel hommikul ärkasime veidi enne kelle kuut, käisin pesemas, aitasin kõik asjad kiirelt treilerisse panna ning sõime hommikusööki ja juba kell seitse lahkusime oma mõnusast ja soojast Southbroomist, et jõuda tagasi suurde Joburgi, nagu kohalikud seda ise kutsuvad. Teel koju, mis kestis 7-8 tundi, peatusime, et Durban'ist peale võtta ka pere noorem poeg, 19 aastane Patrick, kes oli olnud kolmenädalasel väikesel puhkusel ehk jahi regattil. Veel peatusime tunniks kuskil mujal, et tüdrukud saaksid seal oma tellitavate vaipade kujundused ja värvid veel lõplikult paika panna ning juba varsti-varsti olimegi kodus, kus pakkisime riided lahti, lugesime ja rääkisime juttu, sõime õhtus ja läksime magama.

Igatahes nüüd, kus lõpetan, otsin veidi süüa ja juba hakkab uus pakkimine, sest lähen kuni reedeni Pretoriasse kooli - privaatinternaatkool Saint Alban's Collage, mis on Angela kooli "brotherschool". Niisiis hetkel jätan teid siia, kuid peatselt annan teada, milline on elu ühes Lõuna Aafrika koolis.

Parimate soovidega,

Sander Gansen

---

Hi buds,

Life here has been getting better and better. Anyway on Thursday, which is the day I haven't written yet, I just slept really-really long and for the rest of the day I just chilled and relaxed. In the morning we went to play some tennis with Paula (last score was 4-8, we were supposed to end at 4-6, but Paula insisted that she wanted to make the score better for herself :D) and played lots of board games with Georgina (cards and Scrabble), before we went to have a lunch in a nice place called Waffle House, where I had a banoffee waffle, that consisted of a large waffle, lots of sliced bananas, toffee sauce and heap of fresh cream on the top of everything - just loveable! Later we just sat at beach to see the sunset and had a nice dinner afterwards.

The next day we woke up really early in the morning, just to take a fast shower, little breakfast and pack our previously packed bags into the trailer. By seven o clock we took of to Joburg. On our way home, we stopped at Durban, to fetch Patrick, who had been on a nice trip by himself for the last three weeks. We also stopped at some place where the girls chose the colours of their soon-to-be-made carpets and then it was just a straight road to home. When we got here, we unpacked everything, had some fun and soon a nice dinner, with our family and two guys, Alex and Marcus, who stay with us for the week. And after a tiring day, we all headed to get a nice sleep.

Today I lost my sleep at half past six, had my shower and started writing this thing here. Now when I finish this thing, I'm getting a nice breakfast and then pack my bags for the week in Pretoria's private school. I'll soon write to you again and until that, have a nice Sunday!

Best regards,

Sander Gansen

Esimene nadalavahetus jahtides ning natuke teatrit!

Tervist kõigile, kellega pole ammu suhelnud,

Olime viimased kaks päeva kohas, kus ei olnud õigelt ei interneti ega tegelikult ka aega, et midagi kirjutada, kuid nüüd, kus on jälle aega, kirjutan kiirelt viimastest päevadest. Vabandan, kui on palju vigu vms, sest esiteks on veidi külm ja teiseks pole kolm päeva eesti keelega absoluutselt pistmist olnud (ja mulle meeldib see kõik väga-väga-väga! :D)

---

Viimase päeva õhtul (see päev, kus viimati midagi kirjutasin) pärast õhtusööki jagasin siis “uuele perele” mõned kingitused, mille üle kõik õnnelikud olid (noorematele õdedele Eesti rahvariiete stiilis nukud, vennale Eesti kirjadega nokamütsi, isale Lennart Meri raamatu, emale Eestis rahvusköögi raamatu, Angelale Pärnu kohta raamatu + igast nänni veel). Pärast seda vaatasime Angelaga õhtul veel mõnda videot natuke ning rääkisime juttu ja juba oligi päev läbi.

Järgmisel hommikul pärast enda korda tegemist pakkisin kiirelt meie üheksa päevaseks reisiks mõned riided ja muud asjad kokku ning sõime veel hommikust. Siis tegime Angelaga ühe koogi tema ühele sõbrannale, kes elab läheduses ja kelle ema on hetkel haige. Koogi tegemise ajal pakkisime ka kokku igast sööke, mida ema Helen oli palunud meil pakkida. Kui siis söögid pakitud ning kook valmis sai, läksime tolle sõbranna juurde.

Pärast seda väikest külaskäiku ning palju lõbu ja naeru, jalutasime tagasi koju ja jäime ootama isa Anthony’t, et saaksime asju autosse pakkima hakata. Kui Tony lõpuks tund-poolteist päerast lubatud aega kohale jõudis, pakkisime kiirelt asjad kokku ning nagu alati, siis lõpu poole hakkas tulema palju kisa ja kära, et kus on see ja kus on too. Lõpuks sai kõik pakitud ning võiski alata sõit maale, perekond Chappelite ühtede sõprade farmi ja juba neli tundi hiljem olimegi kohal.

Pool tundi pärast meie kohale jõudmist, jõudsid kohale ka Joe (Tony kunagine koolikaaslane, õige nimega Charles) ja Tony venna perekond (Paul, Claire ja nende kaks tütart Francis ja Hanna). Kuna kell oli juba hiline, hakkasime kõik kiirelt süüa tegema ning lõbutsesime niisama ja üheteistkümne-kaheteistkümne vahel läksime kõik magama, sest järgneval päeval oli tarvis tõusta varakult.

Laupäeva hommikul ärkasime viis läbi viisteist minutit (siinne aeg on GMT+1, Eestis on see GMT+2) ning panime kiirelt riidesse, sõin ühe puuvilja ning kõik mehed viiekesti (Anthony, Joe, Paul, Daniel ja mina) jõime veel kiirelt tassi kohvi/teed ning asusime teele. Sõitsime autoga umbes kümme-viisteist minutit ning edasi läksime jalgsi. Kõik valisid endale sobivad kohad põllul (vahemaad üksteisest olid umbes viiesaja meetrised) ning asusime kükitama (mina, kellel oma püssi ei olnud, erinevalt teistest, läksin lihtsalt Tonyga kaasa, talle appi ja seltsi).

Varsti hakkas tõusma päike, mis tähendas, et pardid tõusid ja hakkasid lendama, et otsida omale midagi söögiks. Ei hakka nüüd täpselt rääkima, kuidas me parte tulistasime, kuid mina sain omale uue hüüdnime, mis kõlab eesti keeles umbes niimoodi “Eesti pikajalgneretriiver”. Selle nime juurde käib ka oma väike lugu. Esiteks olin ma Anthonyle silmade ja kõrvade eest ehk teatasin, kui nägin kuskilt parti lendamas. Teiseks tõin ma parte ära, kui nad alla tulistatud said.

Esimene part, kellele Tony pihta sai, ei saanud kohe surma ja langes täpselt vee piirile ning hakkas kohe vee poole jooksma ning seega hüppasin mina talle vette järgi – sain küll märjaks ja hakkas veelgi külmem (hommikul oli temperatuur -2 ja +2 vahepeal), kuid sellega kaasnes ka see, et tõestasin kohe oma kasulikkust ning sain kõigi meeste poolse austuse :P. Edasi tõin lihtsalt parte ära, kui nad pihta said, sest nägin täpselt kuhu nad kukkusid, kuid ühe puhul ei näinud keegi, kuhu ta langes. Otsisime ja otsisime ning keegi ei leidnud midagi – ka kaks jahikoera ei võtnud lõhna üles, kuid siis leidsin ma jää pealt vere pleki ning nägin veel teisigi piisku ning nende järgi jälgi ajades, jõudsin pardini. Sellega seoses pean mainima – ma leidsin uue asja, mida armastan – jälgede ajamine.

Lisaks oli veel intsident, kus Daniel lasi ühe pardi alla, aga see kukkus surnult jõkke – saatsime koera järgi, kuid ta ei saanud sellele piisavalt lähedale ning ka seekord läksin siis mina järgi – tuli vaid ronida üle puude, astuda veidi jõkke ja varsti olingi kohal, tagasi tulek oli muidugi raskem, sest ühes käes oli surnud part ning seega ronisin vaid teist kätt kasutades. Pärast seda läksime tagasi koju, et süüa hommikust. Pean veelkord mainima, et mulle hakkas kohutavalt meeldima linnu jahtimine – mitte, et ma nüüd metsikult liha süüa tahaks, kuid jahtimine kui spordiala on super lahe!

Pärast hommikusööki käisin kiirelt veel pesemas ning puhkasime veidi enne seda kui läksime jahtima pärlkanu. Seekord ei pidanud enam istuma ühes kohas ja ootama lendavaid parte, vaid pidime jalutama ringi ja ajama taga, kuni nad õhku tõusid ja siis neid tulistama. Jällegi oli päris lõbus, kuid meie lõbu lõppes siis, kui Tony sõitis Ford Landroveriga mutta kinni. Püüdsime seda välja tagurdada, kuid sellega ei olnud õnne. Lõpuks läksime Anthonyga jala tagasi tallu tema Landroveri järgi ning sõitsime siis tagasi, et päästa mudast välja Joe auto. Nüüd oli aeg tagasi farmi sõita ning tee peal oleksime peaaegu uuesti mutta kinni jäänud, kuid õnneks sai kõik ilusti korda.

Kodus tagasi läksime koos Heleni, Angela ja Paulaga (üks õdedest) vaatama lõvisid, keda kasvatati kahekümne kilomeetri kaugusel. Neid kasvatatakse seal selleks, et inimesed, kes päris metsikus looduses lõvisid jahtima minna ei julge, saaksid siiski kord elus minna ja lasta maha üks lõvi – ütleks, et väga kurb ja vale, aga mis teha.

Pärast lõvisid tegime taaskord süüa ning sõime kõik koos ilusti õhtust, lastes vaikselt Eesti rahvatantsude muusikat tagataustaks :P. Hiljem pärast sööki proovisin Angelale veel kaerajaani õpetada ning natuke ka valssi – kumbki ei tulnud väga hästi välja, kuid natuke veel ja küll ta saab hakkama. Siis vaatasime veel kõigi tüdrukutega koos ühe “How I met your mother”i osa, mis oli Angelal arvutis ning läksime varsti pärast pikka ja väsitavat päeva kõik magama.

Hommikul tuli tavaline rutiin pesemine-söömine ja kohvrite pakkimine, millele järgnes seitsme tunnine auto sõit Grahamstown’i. Nüüd oleme kohal, ööbime täna Danieli ühikas (ta ise läks tagasi Johannesburgi) ning käisime ka koos Heleni ja Angelaga vaatamas üht teatri etendust mehest, kelle naine pettis teda ning jäi vahele ning see, kellega too naine seda meest pettis, jooksis ära nii, et jättis oma ülikonna maha ning nüüd käskis mees edaspidi seda ülikonda alati korras hoida ja toita jne. Väga huvitav plot oli, mis on kirjutatud 1930. aastatel ja see teatri etendus oli ühe festivali, nimega “Arts festival” raames. Pärast etendust naasesime ühikasse, kus teised läksid magama ning mina ja Angela jäime koos kahe üliõpilasega (Andrew ja Roy) mängima igast xboxi mange ning kella ühe paiku saime lõpuks magama.

Hommikul oli esiteks tavaline rutiin – pesemine, söömine ja lugemine ning siis proovisin oma blogisse asju üles laadida, kuid esinesid mõned komplikatsioonid ja kuna juba kell kümme hakkas debatt teemal “Teadus vs kultuur”, siis pidime kiirustama sinna ning ei saanudki asju üles laetud. Debatt või täpsemalt “cafe” oli väga lahe – räägiks mõnuga kõigest, mis seal toimus, kuid seda informatsiooni oli palju ning ma ikka veel seedin seda. Pärast läksime veel niisama ühele turule erinevaid asju vaatama – seal oli metsikult ilusaid riideid, kunsti jne ning seal olles sõime koos Angelaga mõlemad ühed taimsed paninid. Hiljem läksime ja kuulasime veel veidi luulet ning ühe raamatu esitlust (raamat rääkis sellest, kuidas noored, kes olid pärit vastest segaverelistest aafrika perekondadest, said oma elu korda). Nüüd tulime veidiks koju, et siin süüa ja varsti lähme veel ühele etendusele. Niisiis hetkel jätan teid siia ja räägime loodetavasti varsti jälle.

Parimate soovidega,
Sander Gansen

---
Hey guys,

Sorry for not keeping you up in the weekend. I was in countryside and didn’t get a chance to go to my computer.

Anyway on the last Thursday afternoon, when I wrote to you the last time, I gave out all the presents to the family that I had and they said they loved them all (and I guess they weren’t lying :P) and after that we just watched some videos with Angela, before going to sleep.

On Friday, after waking up, having a shower and packing our bags for the nine day holiday, we ate some breakfast and started baking a cake and packing all the food for the trip too. When the cake got ready, Danny took me and Angela to her friend, whom we had baked the cake as her mother is sick and it’s just nice thing to bake a cake for people who are sick so they’d get better soon. We spent a lovely hour there and then went back home by foot, where we started to wait for Anthony, who promised to pick us all up at twelve, but got hour and a half late. After he finally got home, we put the bags into car and its trailer and started to move for the countryside – me, Angela, Paula, Danny and Tony (the others were going to fetch us up later).

Four hours later we got to our destination and we unpacked everything to the houses we were going to stay for the weekend. Half an hour later everybody else arrived, Helen, Georgina, Joe (Anthony’s university friend, whose real name is Charles) and Anthony’s brothers family consisting on Paul, Claire and their two lovely daughters. Then we just started making food for the night and ate it afterwards. I gave Paul and Joe decks of cards with pictures of Estonia and they said to remember me every time they would play those. Later we just chatted for the evening and went to bed soon.

In morning, we woke up at quarter past five, put many layers of clothes on, drank a cup of coffee/tea and went just few kilometres down from the farm we were staying at. We left our car behind and then Anthony, Daniel, Joe, Paul, me and two dogs went to find ourselves good spots to sit at and start to shoot birds. I was the only one who didn’t have a gun, which was a bit sad, but I still was useful and got a nickname “Estonian Long-legged retriever”, because I helped Tony to get the birds he had shot down. For example one of the birds, the first one he got down, didn’t die right away and then tried to escape for the water, so I literally ran after him and jumped into the ice-cold freezing water to get it. Yes, now I got a lot colder than before, but I also got the respect of the other guys, especially Anthony’s I think. Also I had to track one bird by its blood as no one saw exactly where it had landed, not even the dogs got up the scent, but I saw those little drops of blood and tracked them until I saw the dead bird under some grass. And the last incident I had was that Danny shot one bird down but it fell into the river and Danny nor his dog could retrieve it, so I tried to climb some branches of different trees and had to step into water couple of times, but I got it again.

When it was already half past nine, we went back to home, to get a proper breakfast and have a little rest with some shower. Girls had also already woken up by that time, so we chatted a bit also, before we went shooting again, although this time we shot Guinea fowl’s instead of ducks. This time our fun was ended by Joe’s car getting stuck in some heavy mud, so Anthony and I went for Anthony’s car by foot, so we could use it to pull the other one out. We got it out and on our way back to the house, we almost got stuck again, but fortunately we still didn’t.

When we got home, Helen, Angela, Paula and I went to see some lions, who were just twenty kilometres away from our spot. We drove to them and it was lovely seeing lions like that, although it was sad also as they were all in those cages and they were grown up only that some rich Americans, who are afraid to shoot lions in the wild, could just pick one of them out, let it into a bigger cage and then shoot him there. So sad that they are doing like that, although for them it’s the way of earning their food onto their table.

Later we had a nice dinner again and we listened to Estonian music while we were there. After all sorts of salads, meat and desserts, we just played some music and danced a little bit. I tried to teach Angela some Estonian folk dances and after some practice she could already understand the moves – just a bit more and she could dance at Estonians next dance festival :P. Before going to sleep, we watched an episode of “How I met your mother” with the girls and then went to sleep as it had been a tiring day for all of us.

In the next morning, we packed our things again, now having a bit less stuff as we had eaten lots of it already. Did a little group picture and said goodbye to everybody. Then Anthony, Helen, Angela, Paula, Georgina and I started to drive for Grahamstown, which is one of the oldest cities in South Africa, citing back to 1820. It’s just a lovely little university town as Tartu is for Estonia and this week they are having this Art’s festival with lots of movies, theatre plays and so on. Anyway, after this seven hour drive, we got to there and first we went to Danny’s house here – it’s just this little house for students and Danny gave us the key for his room and for the room of one of his friends as they are having a school holiday right now.

After settling down and resting a bit, we went to see this one play with Helen and Angela, that was about a man, whose wife had cheated him and got caught, so the man she was cheating him ran away but left his suit behind. Then the husband said to the wife that the wife has to start caring for the suit, feed it, walk with it and it has to share their bed with them as a punishment for her and he also promised he would not have any physical violence. It was rather a nice play, at least the plot of it, which had been written in 1920’s, was really good.

When the play finished, we got back home and had a little cup of tea. Helen went to sleep and Angela and I stayed up to play some Xbox games with two of Danny’s friends and co-students, Andrew and Roy. After playing for two hours or so, we decided to go for the bed, as we were going to have lots of things to do the following day.

After another sleep, we did all the things we would do every other day (washing, eating etc) and then we went to this cafe with Angela, which had a theme of science vs. culture, where we were discussing why there is this gap between them and how we could get rid of it. Later we went to this little market, where they sold all kinds of nice things (Angela got a nice top and a lovely purple hat). Later we went to listen to some live poetry from Harry Owen and they also had open microphone (that means that everybody could have their poetry to be read also). After that we went to see this presentation of a book about African youth, who had been gangsters but got to be successful people by now. Then we went for a sherry, so we could get a bit warmer (the only bad thing about South Africa is that it’s chilly here right now on this time of year) and we had a really nice talk between Anthony and I. Now we are making ourselves some dinner and then we are going to see another play today. Anyway, now I am going to leave you guys here and talk to you soon!

Best regards,
Sander Gansen