Briefly: The Last Three Days

Tervist,

Pole ammu rääkinud, sest õnneks-kahjuks polnud nädalavahetusel taaskord interneti saamise võimalust :).

---

Reede ehk viieteistkümnes juuli algas, nagu tavaliseks saanud, kolmveerand kuuese äratuse, väikese pesu, hommikusöögi (kuigi viimased kaks päeva ma jalutasin sööklasse, nägin, et eipakutud midagi tervislikku ja lihtsalt jalutasin tagasi meie tuppa, kuhu olin endale varunud hommikusöögiks kaks apelsini, mis uskuge või mitte pole mitte ainult tervislikum, vaid ka toitvam ning energia rikkam, kui need asjad, mida sõin hommikuks viimased 17 aastat enamasti) ja seejärel väikese lõõgastumisega enne kooli. Lõõgastumise asemel sõin veel enamik oma alles jäänud ette varutud toidujäänused ning pakkisin enamik oma asju kokku. Lõpuks tuli aga aeg minna tundi.

Esimene tund oli inglise keel, kus poistel oli ülesanne kirjutada ei rohkem ega vähem kui üheksakümne kolme sõnaline kirjand vabalt valitud teemal (ühekakümmend kolm sõna, sest Mandela saab homme ehk esmaspäeval täpselt nii vanaks). Varsti oli see ülesanne enamikul täidetud ja lõppes ka tund. Järgmiseks läksime geograafiasse, kus oli praktiliselt vaba tund ning õpetaja lubas poistel filmi vaadata kõik koos ning seega hakkasime vaatama filmi nimega “Paul” (selle aasta film tulnukast, keda on USA valitus juba viimased pool sajandit vangis hoidnud ja kes nüüd põgeneb, et koju naasta – lõbus ja mõnus ajaviide). Kolmandaks tunniks oli matemaatika, kus tegime veel ülessandeid eelnevatel päevadel õpitud valemitega ning õppisime kasutama valemeid A = P(1-in) & A = P(1-i)^n. Pärast neid kolme tundi oli veel kiire kogunemine ning seejärel naasesime oma majadesse nö vahetundi, kus tegin veel viimased pakkimised.

Kella üheteistkümnest liikusin kooli värava juurde – tee peal mind nägevad õpetajad arutasid, et miks ma juba ära lähen ning matemaatika õpetaja tundis muret, kas ma ei teegi koos teistega teisipäeval kontrolltööd ja ma lubasin talle, et tulen selleks ajaks tagasi. Lõpuks jõudsin värava juurde ja jäin ootama Angelat, Damaryni, viimase ema ning Angela vanaema, kes pidid mulle veerand kaksteist järgi jõudma ning seega ma ei läinud füüsika-keemiasse. Lõpuks jõudsid nemad mulle järgi (peaaegu et kell kaksteist alles ehk ma olin veidi pahane, et ma ei saanud tundi minna) ja võiski alata sõit tagasi Johannesburgi.

Koju jõudes viisin asjad üles oma seekordsesse magamistuppa ehk Angela tuppa (igakord kui ma sinna majja jõuan, magan ma uues kohas :D). Varsti sõime veel lõunat natuke ning siis viisime me Dannyga ja Heleniga veidi prahti prügimäele (peamiselt puu lehed ja oksad) ning olime niisama. Kuna õhtul oli plaanis pidada Georgina sünnipäeva, siis hakkasid vaikselt jõudma kõik kolm tema seekordset külalist. Kui külalised kohale jõudsid, käisime kiirelt koos tüdrukute ja Heleniga filmi laenutusest läbi, et leanutada tüdrukutele sünnipäeva õhtuks mingi film ning ma leanutasin endale How I met your mother’i esimese hooaja (vahepeal oli meid jätnud internet – leidsin ühe esimestest vigadest Lõuna Aafrikas ehk erinevalt Eestist ei ole siinne internet piiramatu, vaid sa ostad endale kuu alguses ette mingis suuruses internetti ja maksad selle eest väga suurt raha – nt 2GB internetti = R300 – isa ostis küll juurde, kuid siis oli mingi muu jama ning nii jätkus see vähemalt pühapäeva õhtuni, kuni ma tagasi Pretoriasse sõitsin).

Pärast filmilaenutuses käimist panime end kõik valmis ning läksime kõik koos pere, sõprade ja sünnipäevalistega pitsa restorani, kus tellisin endale Quattro formaggi. Pärast mõnusat söömaaega liikusime tagasi koju, kus tüdrukud hakkasid filmi vaatama, teised läksid magama ning mina püüdsin rippida dvdsid arvutisse ning pika peale sain sellega ka hakkama ning siis vaatasingi mõned osad enne kui ma magama jäin.

Laupäeva hommikul äratas Anthony ming veidi pärast kuut üles, panin kiirelt-kiirelt riidesse, sõime natuke hommikust ning algas meie sõit, et veeta järgmine nädalavahetuse päevake jahtides. Seekord läksime jahile koos Pauli, Charlesi, Dunkeni, Danieli ja Anthonyga. Pärast kahe tunnist sõitu jõudsime kohale ning Charles, Paul ning Dunken läksid kohselt linde otsima, kuid Anthony ja Daniel jäid kõigepealt mulle tulistamist õpetama, sest ma polnud ju enne kunagi liikuvat objekti õhupüssiga tabada püüdnud. Pärast päris mitut lasku tabasin ära, mida ma täpselt tegema pean ning viimased lasud tabasid kõik juba lendavaid savi-taldrikuid.

Poisid naasesid meie juurde ning jaht võis alata. Vahepeal tegime väikese lõuna pausi ning grillisime lamba liha ning sõime avokaado salatit peale ja seejärel tegime väikese uinaku puude all, keset põlde (hiljem Antohny kaebas, et olen ilmselgelt õppinud Charles’ilt ehk Joe’lt ühe asja – norskamise. Jahm, nina on viimasel ajal väga-väga kinni). Hiljem jalutasime veel mööda põlde ja püüdsime tabada peamiselt pärlkanu. Õhtu lõpuks olime kokkuvõttes lasknud maha ning kätte saanud viiskümmend kaheksa lindu ning selle kõige seas tabasin minagi oma esimese linnu (enamjaolt esimene kord ei saada ühtegi maha, kuid ilmselt mul on annet, et neljast lasust, ühega riivata saba ning teisega teha perfektne lask, kuigi jahm, tunnistan, et vajab veel palju-palju harjutamist, sest hetkel reaktsioonid jäävad kõvasti nõrgaks).

Lõpuks läks pimedaks ning naasesime autoni, kus tähistasime minu esimest lindu ning siis läksime veel viima põldude peremehele pudelit selle eest, et lubas meil seal tegutseda ning tema vastus oli vaid see, et tulge veel sest linnud rikuvad saaki. Kuna oli pime, siis ütlesime ära peremehe lahkest kutsest tema peole jääda ning alustasime sõitu kodu poole, kuhu jõudsime poole üheksast. Kohale jõudes tegime väikese õhtusöögi ning seejärel läksid kõik magama, sest oli ju olnud vägagi väsitav päev.

Pühapäeval sai ärgata natuke hiljem ning hommikul võtsin vabalt – pakkisin veidi kohvreid ringi, sõin hommikust ning üheksast läksime Angelaga väiksele rattasõidule. Tunni pärast olime tagasi kodus ning jätkasin ümberpakkimist ning tegin vanaema Nana’le hommikusööki. Kella üheteistkümnest tuli Dominique meille oma emaga järgi ning viis Domi, Angela ja minu kinno, kus vaatasime Harry Potteri seitsmenda osa teist jagu, mis oli väga-väga hea film (muidugi seal oli palju-palju vigu võrreldes raamatuga, kuid film iseenesest oli suurepärane!).

Film pani mind ka arutlema teemal armastus ning tuletas meelde pildi ja sellel oleva mõttetera (Armastada – see pole midagi, olla armastatud – see on midagi, armastada ja olla armastatud – see on kõik). Seoses selle kõigega oli peamine mõte see, et Harry oli küll armastatud, kuid samas mitte kõigi poolt. Sellegi poolest ta võitles alati selle nimel, et kõigil teistel oleks kõik hästi, olenemata tema enda heaolust – ka nt tema Draco Malfoy’l, kes püüdis talle viga teha, kuid keda Harry ikka jälle ja jälle päästis, kui seda vaja oli ning raamatute/filmide lõpuks sai kurjus võidetud ning Harry abiellus ja sai mitu last ühe väga ilusa ja targa võluri tüdruku Ginnyga. Sellest tuleneval tuligi mõte, et olenemata sellest, kas sa oled hetkel kõigi või üldse kellegi poolt armastatud, armasta kõiki teisi tingimusteta ja tee nende jaoks kõike, sest isegi kui sa ei saa samu teeneid vastu, jäävad inimesed sind meenutama, armastama ning lõppude lõpuks kuigi algselt on “armastada – see pole midagi”, tuleb ajapikku vähemalt keegi üks, kes hakkab sind armastama kui inimest (ning enamjaolt, kui sina armastad kõiki tingimuste, siis lõppude lõpuks oled sa armastatud rohkem kui ühe inimese poolt) ning seejärel rakendub mõte “armastada ja olla armastatud – see on kõik”. Lõppude lõpuks pole oluline see, palju on sul asju või varandust, kui sa lahkud siit maailmast, vaid oluline on, palju on inimesi sinu matusel ning mida nad sinust mäletama jäävad.

Pärast filmi läksid tüdrukud koju ning mina jäin veel veidiks kaubamajja, kus otsisin endale salli (Polo’st ostsin ühe villase salli, mille ostmiseks pidin ootama pea pool tundi, sest see oli tegelikult ühele teisele kliendile kinni pandud, kuid ta ei vastanud oma telefonile ning seega sain ma selle õnneks endale) ning seejärel läksin taaskord Richard Branson’i “Losing my Virginity” selle aasta trükki otsima (ka seekord ma seda ei leidnud, kuid palusin müüjal mulle seda tellida vms ning ostsin endale Nassim Nicholas Taleb’i “Black Swan”’i, mis on järg tema raamatule “Fooled by Randomness”). Seejärel läksin kinnaste jahile, täpsemalt lootsin leida nahk-kindaid, kuid eriti ei olnud kuskilt õnne, kuni leidsi ühed lambanahast mustad kindad Diesel’i poest (veel ei ostnud ära, sest pole kindel, kas 30-35€ on siiski päris õige hind – vanemad, andke oma arvamus palun).

Veerand neljast tuli Helen mulle järgi ning läksime koju, kus Anthony oli teinud mingisuguse lihahautise-supi moodi asjanduse, mis oli väga-väga maitsev ning pärast seda sõime kala nimega kollane-sama “Yellow tail”. Pärast seda oli veel magustoiduks Heleni tehtud šokoladi mousse/pudding, mis oli samuti võrratu. Seejärel lõpetasin pakkimise ning alustasime sõitu Pretoriasse, sest Helen pidi tooma mina tagasi St Alban’s College’sse ning vanaema Nana’t tema koju.

Jõudsin kooli veidi enne kuute, panin kiirelt koolivormi selga ning läksime varsti sööma (spaghetti bolognese) ning pärast seda oli nö jumalateenistus vms ning pean ausalt ütlema, et seesugune asi ei ole minu jaoks. Igatahes nüüd jõudsin arvutini ning kirjutasin teile selle blogi postituse, kuid kahjuks avastasin, et ka siin on nädalavahetusel internet ära kadunud ning seega ei hakka seda postitust hetkel üles laadima, kuid laen üles võimalikult kohe. Igatahes nüüd siis lõpetan ja olge tublid.

Parimate soovidega,

Sander Gansen

---

Hi gals and guys,

Have had a chance for internet, so haven’t posted anything but will do it now.

---

On Friday I had a normal morning with waking up, washing myself and having some oranges for breakfast. Later I went to English, where I just sat and waited for the boys to end their papers for Mandela’s birthday (they had to write a ninety-three-word paper as Mandela’s getting ninety-three years old on Monday). Then came Geography, where we just watched a movie, cause we could (this times movie was called “Paul” – it’s about an alien, who has been held as a prisoner by USA, for half a century and who now escapes and tries to get home). Finally we had Mathematics, where we learned how the prices and other things reduce – that means we learned “straight-line method” & “reducing-balance method”. After three of those lessons, we had a little assembly and then came the break, where I finished my packing for the weekend.

At twelve Angela and Dominique came to fetch me and take me back to Johannesburg with Dom’s mom and Angie’s grandmother Nana. Forty minutes later we arrived to Johannesburg and I unpacked some of my things. We ate a little lunch and then tried to fix some problems with internet (which in South Africa has to be bought in the start of the month in a way that you must tell how much of it are you going to need for this month in size and then it still costs 3-5 times more than in Estonia). Later when the guests for Georgina’s birthday party had arrived, we went to mall to get a DVD-movie for the girls for this evening and I also took “How I met your mother”’s first season for myself.

After getting home, we got ourselves ready and went to some nice pizza place with family, friends and birthday guests. I ordered Quattro formaggi and we all had drinks like water, wine and beer. After this really nice supper we went back to home, where a lot of us went for a sleep, as it was getting late and girls started watching the movie, while Anthony packed things for the Saturdays hunting day and I decrypted those DVD’s I got for myself and then watched some episodes of those things before going for a sleep.

At six a clock in the Saturday’s morning, Anthony woke me up, I dressed quickly and had a fast breakfast before we headed out from home to shooting with the guys (this time it was Joe/Charles, Paul, Dunken, Anthony, Daniel and me). By nine o clock we had arrived to our spot, where we started hunting. Firstly Paul, Joe and Dunken went without Tony, Danny and me as they where teaching me how to shoot moving objects from a shotgun – after a while I got how to do it and shot down some flying clay-discs and by that time other guys had come back.

Later we went for shooting and walking for miles and miles and then had a little grill in the shadow of one tree at one o clock. We had some sausages and some lamb meat + Anthony made us a salad which consisted of avocado, onion, tomato and some other stuff. After eating, drinking and having a little nap, we continued hunting Guinea Fowls and Pheasants until it was half past six. By that time we had shot down and CATCHED fifty-eight birds (even I got one down, which is a good result for a first timer as I am, who only shot four bullets). Then boys graduated me for my accomplishments and took a bottle of two as a thank you for farmer and his son, who invited us to join his party, but we declined as it was late and we wanted to get home. By half past eight we were at home again, unpacked everything and us Chappels and I had a nice dinner. Later I got a little shower and watched some more episodes of HIMYM and then went to sleep as others had done before me.

On Sunday morning I slept a little bit more and then had my morning ritual of getting myself clean and eat a little bit. Then I started packing for the two-to-three more days at St. Alban’s College. At nine Angele and I went for a one-hour cycling around Saxonville and Houghton. Later I continued packing and then Dominique came to fetch Angela and me with her mother so we could go and see the last Harry Potter’s movie – which was great (yes, some things were better in a book as always, but movie itself was great).

The film made me thing about love and it reminded me a picture and a quote on it (To love – it’s nothing, to be loved – it’s something, to love and to be loved – it’s everything). With all of that, the main thought was that even though Harry was loved, he wasn’t loved by everybody, but still he fought so in the end everybody could have a great life, whether he himself had it, didn’t matter. For example Draco Malfoy tried to hurt Harry, but still every time Draco needed saving, Harry was there to help and in the end of books/films the evil got defeated and Harry married with one really gorgeous and witty wizard girl, named Ginny. From all of this I got the idea that whether you are loved by anyone right now, love everyone with not reason and do everything for them, even if they don’t return it, as they will still be remembering you, loving you and even though in the beginning there is “to love – it’s nothing”, then in time there will be at least one, that will love you (and mostly if you love everyone with no reason, you will also be loved more than one person) and then there will be “to love and to be loved – it’s everything”. In the end it doesn’t matter, how many things or how much treasure to you have, but how many people will there be at your funeral and what their rememorizes of you will be.

After movie, girls went home and I stayed in Rosebank Mall for some time. I went to look for a scarf, a pair of leather gloves, a hat and some books. First I got my woollen black scarf from Polo’s for R150 and had to wait almost half an hour, because technically the scarf was booked for someone else, but their phone didn’t answer and so I got myself a scarf. Then I spent an hour or some more in Exclus1ve Books, trying to find Richard Branson’s “Losing my Virginity”-s new edition, which I didn’t find, but asked the shopkeeper to order for me. Also bought the Nassim Nicholas Taleb’s “Black Swan”, which is the second book after “Fooled by Randomness”. Then I started to look for gloves and most of the shops had none – I found one in Diesel, which were made from lamb skin and costed R350, so I’m now thinking whether it would be a good buy or not. After that Helen came to pick e up and so I finished my shopping.

At home I had some stew and Yellow tail fish with salad for lunch and had this chocolate mousse/pudding for dessert. Then I finished packing and it was time for Helen to take me and Nana to Pretoria, so Nana could go home and I could get back to school. At school I did a fast change of clothes (mine for school uniform) and then went for a nice supper of spaghettis. Then came chapel and it was just… Now I came to write this thing and as I’m ending it now, I’ll be finding something fun to do, before a nice sleep and next day at school.

Best regards,

Sander Gansen

Letter about St. Alban's College by the eyes of exchange student from Estonia

Hello headmaster of the St Alban’s College, Mr Tom Hamilton.

You asked me to write a little bit of the experience I have had at St Alban’s College. At the moment in Estonia I’m also going to a private school in Pärnu so I see some similarities between St. Alban’s College and my school Sütevaka Humanitiesgymnasium., but there are also many differences between those two schools.

I’ll start from the less important and move for the more important. First this school is a boarding school and my school is just a day school, so it was a lot different and at the same time a nice new experience to sleep in the same place where you study during the day and do sports during the evening. My school in Estonia is not too modernized either and neither is this school – buildings are made out of rock and windows are quite old, but the difference is in the fact that we have proper heating systems in our school and so it’s always warm there, unlike here, where in sometimes I was literally freezing (I understand that mostly you don’t have such a cold weather as it has been now, so in a way I get it why you don’t have this proper heating system).

If to talk about buildings from inside then in Estonia we have in most of our classes also those white boards that you have and we use projectors too to show pictures and text from computer. But unlike your school, we have a bit better furniture, which means that we have all new tables and proper chairs that are made out of wood and in a way it was disturbing that in your school the tables are all old and a little bit broken, plus that the chairs are only made from plastic and not so comfortable. Again I understand why it all is like that, because as I have heard then  your school is also not so old school and the policy here is that most of the money goes for the salary of those very-very good teachers you have and mostly the money for newer stuff comes for donations made by “old-boys”. About dorms I can say that Ochse House is not so nice from the inside but others seemed to be in better conditions, so I really can’t say anything bad about that.

Just a little sentence about food too, before I move on to teachings. Foods were okay and I get that in schools they usually aren’t too good (in schools in my hometown the foods aren’t the best either), but I agree with the boys, who complained that the portions are a little bit too little, as form one boys, who are a lot smaller, get the same portion as the form five guys, who are really huge. Especially are the portions small in the morning.

Now if to talk about teaching itself, I can only say good words! Difference in my school and your school is that we have almost two times more compulsory subjects and we can only choose up to two subjects voluntarily, but they are as extra. So I must say that I like your way a lot more, since students here can choose to study only those subjects that they feel they will need more in life or that interests them more and so they can concentrate more on those few and by doing that, learn more about those subjects they have chosen.

Also the teachers here are really-really good (in our school they are also good). As I was in this school here, I mostly followed the boys in form four from Ochse house (Nick Petersen and Justin McGowan) so I only know about the teachers that were teaching them. Especially I loved your science teacher and enjoyed how the mathematics teacher was teaching. I also liked the teacher of business studies and the teacher of geography did his work really good also. In all I liked all of the teachers really much as I could learn something new from all of them and they all just made their lessons enjoyable with some jokes, stories from their lives and just being good teachers.

In all I liked St. Alban’s College really much and I thank you for the opportunity that I could come here and live some days as one of the boys! And if I would ever move to South Africa, then this is the school where I would come or send my sons to.

Best regards,

Sander Gansen – the exchange student from Estonia

Goldblat ja mägironimine...

Tervist,

Hommik oli tavaline nagu ikka, kuid kokad suutsid taaskord üllatada hommikussöögi osas. Nimelt täna hommikuks olid praetud saiad, mille peale oli pandud kuhjaga juusturibasid ning sinna peale veel vahtra siirupit vms - no sõin selle ära, sest midagi tuleb ju hommikul süüa, aga jahm - koolid ja nendes pakutavad toidud (vaielda pole mõtet, lihtsalt näidake või andke proovida koolitoitu, mis on hea kvaliteediga, sest siiani näitavad minu kogemused kõike vastupidist). Edasi tuli veel natuke lugemist ning varsti hakkaski juba kool.

Esimeseks tunniks oli ettevõtlus vms, kus jagati kohe kätte tunnikontrollid - ka mina sain ühe niisama, et mul igav ei oleks ja oskasin enamiku sellest ära teha ja enamjaolt õigesti. Edasi tuli mulle vaba tund, kus lihtsalt lugesin veelkord üle, korrastasin ning lisasin mõned märkmed mõtete kohta, mis on kirjas arvutis olevas dokumendis, mille sisuks on see, kuidas peaks elama, et saada lõpuks parim tulemus (selle dokumendi olen kokku pannud selle materjali põhjal, mida olen omistanud pärast neljakümne erineva raamatu lugemist). Seejärel oli veel matemaatika, kus tegime veel ülesandeid finants matemaatika osas (kasutades valemeid A = P(1+i)^n & 1+i´eff = (1+i/m)^m, kus P tähistab investeeritavat summat; A summat, mis on pärast intresse; i intressi ja n ning m ajaperioodi), mis oli ikka veel lihtne ning väga lahe (poisid kirjutavad selle peale reedel vist kontrolltöö ja eks ma teen ka seda kui õpetaja lubab või tahab).

Edasi tuli kogu kooli kogunemine auditooriumis, kus direktor tänas õpilasi, kes on kuskil midagi viimasel ajal võitnud ning ka füüsika õpetajat (seda sama, kes mulle tundi on siin olles andnud), sest ta sai mingisuguse inseneride koja (mille üks asutajatest oli Alexander Graham Bell) suurima auhinna väga hea õpetajaks olemise eest vms. Pärast seda kogunemist, läksin direktoriga kohtuma ning andsin üle talle ka koolile mõeldud suveniiri vms ehk Eestit tutvustava dvd'l oleva filmi. Seejärel oli väike vahetund, kus lihtsalt lugesin terve aja.

Lõpuks hakkas geograafia, kus õpetaja selgitas poistele, mis neil eksamisse tuleb ning seejärel nad lõpetasid veel oma eelmise tunnitööd kuni sööma minekuni, kus seekord sai "fish and chips"i koos lusika täia rohelise salati ning lisaks oli veel apelsin. Sõin salatit ja nokitsesin veidi kala ninh haarasin apelsini õhtuks või hommikuks - veel ei tea. Seejärel oli veel loodusteadused, kus korrati konsentratsiooni ning seejärel tegime sellega ülesandeid - õpetaja andis ka mulle samad ülesanded ning tegi veel nalja, et kuna tulen idabloki maadest, siis meil alustatakse keemia õpetamist ju juba teises või kolmandas klassis - naersin ning ei öelnud midagi muud selle peale kui lihtsalt tegin kiirelt ülesanded ära.

Nüüdseks olid tunnid lõppenud ning kohe varsti hakkas mingi ühiselamute vaheline jooksuvõistlus, mille nimi oli vist "goldblat", kus pidime jooksma 3,8km vms - võtsin siis ka osa, kuid midagi juhtus ja poole maa peal ei suutnud enam hingata parempoolse kopsuga (nüüdseks on see korda saanud juba) ja seega lõpetasin suht keskel (natuke jäi puudu esisajast, kuigi alustades olin esimesed 300m esikümne seas) kahjuks... Pärast seda sain Angelalt teate, et nad jõuavad varsti meie kooli, et siin mägironimist harjutada ning ilma kõhklemata lubasin ka minna sinna ning läksingi. Muidu oli lahe ronida, aga esimese asjana kuna tüdrukud ronisid, siis mina koos kahe posisiga läksime hoopis teisel poole alla laskuma vms - seal ma esimene kord libastusin ja maandusin oma käe peale kogu keha raskusega ehk nüüd on käe labalt veidi nahk maas ning samuti põlv sai natuke kannatada. Sellegi poolest kõigest paar minutit hiljem, pärast natukest aega külma vee voolamist käele, läksin nüüd juba lihtsalt ronima (trossidega ja kõige muuga nagu õige on ikka) ja seal oli lahe juba.

Pärast tundi aega ronimist, saatsin Angela ja Mikayla tagasi nende sõiduki peale, et nad tagasi oma kooli saaksid ning tulin siia oma ühikatuppa kirjutama. Nüüd, kus see kõik saab taaskord valmis, on kohe varsti aeg minna õhtussöögile ning siiani on mul lootused, et tuleb midagi okeid, kuid vaatab mis saab :D. Igatahes olge tublid ja kirjutan varsti jälle ning teen ka natukene põhjalikuma analüüsi meie kool vs see kool siin, sest direktor siin palus, et kui viitsin, võiksin seda teha. Nüüd aga teen minekut...

Parimate soovidega,

Sander Gansen

---

Hi all,

Life here has still been fun. Today we had lessons like Business studies, Mathematics, Geography and Science. In Business studies and Geography teachers just explained a little bit about what will be in their exams and let them do some little tests or work by themselves. In Mathematics we had some exercises about financial mathematics and in science we had exercises where we had to use the formula of concentration. Was a fun day, but still just a ordinary school day and nothing too special.

After school we had this running competition between all the dorms, where we had to run 3.8 km. I unfortunately had some problems  and didn't really finish in the first hundred, but I still got to be in the best half, although I'm not happy with the result. After that I went rock climbing as Angela and Mikayla came here do practice it a little bit and asked me to join them. First I was thought how to come down from up and I kinda slipped and landed on my hand, legs still in the air - wasn't really nice but eventually I got down. After that I gave up that and just went to climb the wall, which was much enjoyable activity :D. After a full hour of that fun, I sent the girls for their bus and came here to write the thing. Now I'm wrapping it all up and will be heading for the supper soon. Write to you soon and have fun...

Best regards,

Sander Gansen

More on St. Alban's Collage

Tervist,

Tänane päev on olnud üpris unine ning samas lihtsalt selline tavaline koolipäev nagu ikka, seega kirjutan kiirelt päeva sündmustest ning siis ehk lisan veel igast mõtteid, mis on viimasel ajal tekkinud.

---

Hommik algas nagu ka eile, kella kolmveerand kuuese äratusega, et minna pesema (pole midagi liiga hullu, sest ajavahe Eestiga on üks tund ning seega mu keha on juba harjunud koguaeg sellisel ajal tõusma - no jah, on suvi, aga mis sellest...) ja seejärel tuli end kiirelt valmis sättida hommikuseks ülevaatuseks ning siis kõik koos sööma (toit ei ole ikka paremaks läinud ja ma küll söön seda kõike, aga ma arvan, et homme ma lihtsalt ei suuda, sest see kõik on mu teadmistega liigselt vastuolus - valed asjad koos - ning teada, aga mitte teha on hullem kui mitte teada). Pärast sööki oli veidi aega veel esimese tunnini ning seda aega kasutasid osad veel väikseks pikutamiseks või teised, nagu mina, kasutasid seda hommikuseks uudiste lugemiseks jms.

Esimene tund oli loodusteadused, kus tänaseks oli jõudnud õige õpetaja tagasi (eile oli asendusõpetaja vms, sest Mr. D oli veel Mosambiigist tagasi sõitmas) ning nüüd hakkas ta selgitama kõigile poistele seda, mida nad eile olid pidanud tunnis ja hiljem kodus tegema - keemia võrrandid, nende tasakaalustamine jne - ehk kõik see, mida mina olin eile teistele veidi õpetada püüdnud. Igatahes see õpetaja võttis selle kõik uuesti läbi ning ma hakkasin uuesti keemiat armastama nagu tegin seda Koidulas olles (nüüd Sütevakas, vabandust, aga õpetaja Vares, te olete väga nigel õpetaja, sest esiteks te muudate keemia nii igavaks, teiseks te olete monotoonne ja kolmandaks te peaaegu rikkusite keemia minu jaoks ära ning, et see ei oleks lihtsalt kriitika, vaid ka natukene konstruktiivne, siis õpetaja Vares, muutuge rohkem inimeseks ja see ehk aitaks muuta teid meeldivamaks - ehk hetkel ongi kaks valikut, kui peaksin siiski Sütevakas jätkama, siis tuleb rääkida sellest direktoriga või teine võimalus on siiski see Tallinna asi, mida juba pikemat aega räägin), sest kui õpetaja selgitab kõike seda läbi mitmete nädete, tehes natuke nalja ning samas näitab puust ja punaseks ette, kuidas miski käima peaks, siis kuidas sa saad seda mitte armastada (siinkohal peaksin mainima, et see õpetaja siin meenutas mulle kohati õpetaja Rõigast, kes on väga-väga hea õpetaja!!!).

Järgmiseks tuli geograafia - sellest pole siinkohal midagi väga palju rääkida, sest seal oli poistel iseseisev töö ja nad tegid vaikselt seda ning õpetaja tegi oma asju. Seejärel oli veel matemaatika, kus tegime ülesandeid intresside kohta jms. Ka see õpetaja on väga inimlik ning võtab asja veidi naljaga - meenutab mingil määral mulle õpetaja Koppelit, kes samuti tundub armastavat seda, mida ta teeb (ja teie, kes te nüüd mõtlete, et te pole Raidoga midagi kunagi õppinud - THINK AGAIN - jah, ta võib-olla pole parim õpetaja, kuid ta on siiski väga-väga hea õpetaja ning kui te tahate asjast aru saada ning temalt küsite, siis ta aitab alati ning te saate asjast aru ehk siinkohal pole asi õpetajas vaid teis endeis...). Igatahes tunni enda kohapealt - õppisime kasutama valemit A=P(1+i)^n, mida kasutatakse selleks, et teada saada kui suureks su investeering mingis ajavahemikus mingi intressi korral kasvab, kui investeerid mingi kindla summa raha (Eesti haridussüsteemile: see on see matemaatika, mida õpilased peaksid rohkem õppima - vähemalt üks osa sellest - sest sellest on reaalselt igale mõtlevale ja edukale inimesele palju-palju kasu ja kuigi paljud õpilased võivad hakata väitma, et see on mõttetu ning raske, siis taaskord, mõelge uuesti!).

Vahepeal tuli väike külastuskäik kabelisse, kus olid mõned teadaanded ning väike jutlus, mille ajal oli just parasjagu hea võtta üks väike uinak ning seega ei paistnud sa ka imelik, kui oli palve aeg, vaid paistsid lihtsalt kui väga pühendunud palvetaja :). Pärast seda oli väike vahetund, kus jagati juustusaiu ja oli avatud väike puhvet. Sel ajal vaatasin veel kiirelt paari asja internetist ning juba oligi minek juhendaja vms juurde (tund nimega "tutor"), kus lihtsalt üks õpetaja uuris mis on meie probleemid (poiste peamine probleem oli sama mis Eestiski - toidu portsionid on naeruväärselt väikesed! + enne eksameid ei tohiks anda koduseid ülesandeid, mis ei ole eksami materjalidega seotud, sest kuidas muidu leida aega eksamiteks õppimiseks - riigid on erinevad, kuid probleemid on igalpool samad). Järgmiseks oli ettenähtud inglise keel, kus õpetaja millegi pärast ei tulnud ja siis oli tund nimega ettevõtluse uurimine vms, kus samuti anti poistele iseseisev töö ning nad tegid vaikselt seda.

Seejärel tuli lõuna, kus kõigepealt pidid kõik kogunema korralikult laudade juurde ja siis õpetajad lasid laud-laua haaval inimesi toitu võtma - millegi pärast venitati meiega kaua, kuid lõpuks saime ka meie sööma. Pärast sööki otsustasin ma minna lihtsalt tagasi oma ühiselamu tuppa ja lihtsalt minna magama, mida ma ka tegin ning kus ma ärkasin kolm tundi hiljem - mõnus uni oli :). Pärast üles tõusmist suhtlesin veidi interneti vahendusel Eestis olevate sõbrannadega, peamiselt Juuliaga. Kui tema lõpuks kusagile minema pidi, siis lahkusin minagi, et hakata lugema. Kui siis lõpuks kell kuus sai ja jõudis kätte aeg sööma minna, siis just seda me koos Mandelaga tegimegi. Võttes söögi, peatas mind üks abiturient, kellega tutvusin eile ning ta kohati lausa nõudis, et ma istuksin nende lauda ja seda ma siis ka tegin. Seal olles toimus taaskord tavaliseks muutunud küsimuste voor Eesti kohta ning eriti erutatud olid kõik selle peale, et meil on klassis viis poissi ja kakskümmend kaheksa tüdrukut (uuriti, kuidas nii keskenduda saab ja vastasin otse - ei saagi alati) ning et meil on üle kümne kohustusliku aine (see on tegelikult lollus, eriti juba gümnaasiumis ning eriti kui sa tead, mida õppida tahad tulevikus ning millele seega juba praegu keskenduma peaksid - veel üks plus sellelle Tallinna mõttele, mis mul on). Lisaks sellele, et mind võeti üsna omaks, tehti mind kohati nendega võrdseks, selles mõttes, et kaheksandikud (ehk form one õpilased) peavad käituma abiturientidega (ehk form five õpilastega) austavalt ja see tähendab, et kui mõni neist palub neil oma kruusi täita või musti nõusid ära viia, siis nad peavad seda tegema ja nüüd panid nad kaheksandikud seda kõike ka minu jaoks tegema :P. Igatahes seal olles kohtusin kõigi nende Angela sõpradega, kellele ta oli saatnud taskuhäälingu (internet andis podcast'ingule sellise eesti keelse vaste :D), et nad minu eest kindlasti hoolitseksid ning nüüd nad siis seda tegidki ja see mulle meeldis.

Lõpuks pärast tund aega kestvad õhtusööki, mis on siin mail juba tavaliseks muutunud, tulin lõpuks tagasi oma ühika tuppa ning hakkasin nüüd kirjutama seda väikest asja siin, mis nüüd lõpuks läbi hakkab saama. Igatahes veel mõtete kohapealt - ma naudin täiega seda, et kõik ained on inglise keeles (ja ma ei ole siin hetkel turistina vms, kõik tunnid toimuvad nagu tavaliselt ning mind võetakse kui igat teist õpilast ehk ma näen elu nagu see päriselt on) ning, et ma pean hetkel käima vaid ainetes nagu keemia, füüsika, matemaatika, inglise keel, ettevõtlus ja/või IT. Lõpuks olen aru saamas John C. Maxwelli ütlust, et ära hakka oma aega raiskama sellega, et arendada neid osi, milles sa oled alla keskmise ja keskendu just oma tugevustele (siinkohal tuleb mainida jälle, et Eesti tavaline haridussüsteem on siin ikka ja jälle pange astunud ning seega taaskord ema ja isa, vot selle kõige pärast te peaksite mul lubama selle meili saata sinna Tallinna kooli...). Igatahes kool siin on lahe ja mõnus, kuigi ootan kohati, et see osa läbi saaks, et saaksin veel ka teisi asju uurida (käia muuseumites, reisida veel ringi siin jne). Veel kiirelt ka koolivormist - see on täiega äge, kui on koolil oma koolivorm ja ma leian, et kõik Eesti koolid võiksid võtta õppust ning muuta koolivorm kohustuslikuks, sest see ausalt muudab inimesi korralikumaks jne - hetkel ei hakka kirjutama kõigest, miks see on hea, aga ausalt - ma naudin seda ja see oleks super kui Eestiski oleks kasutusel koolivormid. Hetkel aga lõpetan ja olge tubli :)...

Parimate soovidega,

Sander Gansen

---

Hi-hi,

Life here is fun and in every lesson I see parallels with Estonia and its school-system and how it could be made a little bit better. Today I went to science, where we were taught converting and doing exercises with that - I of course know most of it already but this teacher made it see even easier than it has been for me - if someone would say that they still don't get it, then they're a hopeless case :D. After that we had a geography and then came mathematics, where we learned financial mathematics, which is really-really interesting and I think that we have too little of it in Estonia and should have it more as it is one of the subjects and things that we really use in our life as humans :).

Then we had a chapel hour, where most of us had a great nap and after that we had this little break. Then came a subject called tutor, where there was this teacher, who would listen to our problems. Later we had English, where the teacher didn't come and then there was business studies, where guys had to work on their own and I was just star-dreaming for the whole lesson as I had no work to do - unfortunately... Then came lunch and after that I just went back to our dorm room and had this nice three-hour sleep. After waking up fresh, I had nice chat with Juulia and then read a bit before going for supper. At six I went for supper and there this matric insisted me to sit with them and so I did. As I was eating, they all were questioning me about Estonia, its girls and school-life. They also introduced me to their life as they, grade fifth, use grade first ones as their ´pus´ (or as I like to call them - good house-elves) and make them to bring drinks for them and clean after them. In a way I dislike it, but at the same time, it's the tradition around here.

After meeting all the matrics and that means all the people who Angela had told to take care of me, as she knows some of them, I came back to dorm again. Now as I'm ending this writing here for tonight, I'll be going to read a bit, listen to music and chill with the guys. So yeah, talk to you soon and bye for now.

Best wishes,

Sander Gansen

Ochse House at St. Alban's Collage

Welkom familie, vriende en andersins onbekende,

Pühapäeval ärkasin poole seitsmest ehk just parasjagu siis kui kõik teised mehed (Anthony, Patrick, Joe, Joe poeg ja kaks Anthony tööjuures olevat vahetusüliõpilast Alex ja Marcus) hakkasid minema väiksele jahile terveks päevaks. Kuna selleks ajaks kui ma tagasi jõuan on Alex juba tagasi Cape Town'i läinud, soovisin talle head reisi ning koos Heleniga saatsime kõik teised jahile. Seejärel tuli väike hommikune dušš ja natuke lugemist ning arvutit. Lõpuks kui ka Angela üles oli ärganud, tegi ta kõigile smuutit (ananass, banaan, õun, vaniljajogurt müsli jms - muidugi selle jogurti ja müsli osa oleks ära võinud jätta, sest siis oleks peale suurepärase maitse olnud kõik see ka 100% tervislik :D) ning jõime mina koos alles jäänud tüdrukutega teed ja kohvi.

Pärast kõike seda ilusat hommiku poolikut hakkasin vaikselt pakkima oma asju. Vahepeal rääkisime Georginaga, et läheksime kinno ja poodidesse ning siis läks kiireks, sest film "Kung Fu Panda 2", millele mõtlesime minna, hakkas juba kümne minuti pärast. Helen viis meid kiirelt kinno ja jäime kõigest kaks-kolm minutit hiljaks ja siiski jõudsime filmile. Film oli väga lahe, just selle poolest, et ei vajanud eriti tugevat kaasa mõtlemist ja seal sai palju-palju nalja. Järgmiseks käisime Georginaga veel kiirelt plaadipoes ning veetsime veidi rohkem kui pool tundi raamatupoodides (ma armastan Lõuna Aafrika raamatupoode, sest neil on kõik, millest kuulnud olen ja palju rohkemgi ning kõik on inglise keeles enamjaolt - super lahe!!!). Lõpuks tuli Helen meile järgi ja viis tagasi koju.

Kodus lõpetasin veel pakkimise ning sõime lõunaks imelist pastarooga - ei midagi erilist, kuid suurepärane maitse ja väga toitev :). Võtsin veel vabalt seni kuni Angelal oli matemaatika eraõpetaja külas - tulemas on eksamid ning kahjuks pole Angela matemaatikas just kõige teravam pliiats - nagu ei ole seda ka enamik teisi tüdrukuid... ja nii mõnedki poisid (et mitte paista rassist vms)... Lõpuks sai Angela õpitud ning oma asjad samuti pakitud ning jätsime Joannaga (majahoidjaga) hüvasti ning läksime autosse, et sõita Pretoria suunas. Enne võtsime veel Dominique auto peale ning Helen viis tema emale veel ühe koogi (ühe viisime meie Angelaga juba nädal aega tagasi). Kõik asjad autos ja sõit võiski alata.

Lõpuks veidi vähem kui tund aega hiljem jõudsime Pretoriasse, kus Angela ostis veel neli pitsat ning me läksime St. Mary'sse ehk Angela kooli, kus aitasin ka Dom'il tema asjad tema tuppa viia. Helen läks vahepeal veel oma emale külla ning seni kohtusin mina kõigi Angela sõbrannadega (Tamryn, Mikayla jne) ja sõime koos pitsat ja igast muid asju :P. Lõpuks poole seitsmest tuli Helen mulle järgi ning jätsin tüdrukutega hüvasti, et minna St. Alban's Collage'sse ehk poiste erakooli Pretorias, mis on Angela kooli "vend-kool". Sinna jõudes ootas mind sõbralik vastuvõtt ning Barry (meie nö maja õpetaja) näitas mulle mu tuba, mida jagan kolme teise posiga (Mx Magagula, Nick Petersen ja Andile Mandela - jah, ma sattusin Nelson Mandela pojapojaga ühte tuppa, kas pole mitte cool!). Helen tegi mulle veel voodi ära ja siis asus ise tagasi koju Johannesburgi.

Poisid siin tutvustasid mulle teisi ning kõik olid ja ikka veel on väga lahedad ning sõbralikud. Peamine, mida kõik küsivad on, et kas Eesti tüdrukud on ilusad ja ma vastan: "Kui sulle meeldivad kas mustanahalised või tüsedad tüdrukud, siis sorry. Aga kui pikad, ilusad ja kõhnad või vormis tüdrukud meeldivad, siis on super!" Lisaks küsivad tumedanahalised poisid, kas neil oleks lööki, kui nad tuleksid Eestisse. Veel uurivad kõik, kas ma olen abielus, et mul on vasaku käe sõrmes sõrmus ning palutakse, et ütleksin midagi Eesti keeles. Kõik paistavad olevat väga huvitatud ja nagu teada, siis mulle meeldib rääkida, kuid siiski püüan pigem uurida elust siin mail. Pärast tutvustamist läksime mingi hetk lõpuks siis magama.

Hommikul oli äratus kümme minutit pärast poolt kuut ning siis oli kiire pesemine, et kümme minutit pärast kuut oleks valmis hommikuseks istumiseks ja sööma minekuks. Pärast sööki oli veel natuke aega logeleda ning juba poole kaheksast hakkas esimene tund, milleks oli loodusõpetus? (no füüsika ja keemia koondaine), kus mina aitasin teistel teha keemia võrrandeid ning poisid imetlesid, kuidas ma mendeleyevi tabelit peast tean ning kõiki neid valemeid (hetkel käin siin olles üheteistkümnendas klassis). Seejärel oli inglise keel, mis oli palju lahedam kui meil Eestis ehk me tegime filmi analüüsi ja kirjutasime selle põhjal lühikirjandeid (200-300 sõna). Seejärel oli veel geograafia, kus veidi rääkisin Eestist.

Lõpuks tuli väike koosolemine vms, kus lauldi koos kolm laulu ja räägiti uudiseid. Pärast seda oli väike vahetund, kus sai pähklivõiga saiu ning siis tuli hiina keele klubi vms (neil on siin nö klubi ained, mis on ained, kus sa hindeid ei saa). Seal oli tolle õpetaja naine tulnud Hiinast talle siia külla ning siis ta õpetas meile ühe laulu. Hiljem paluti kolme poissi auditooriumi ette laulma ja mina olin üks kolmest. Pärast paluti veel üht julget õpetajaga kahekesti klassi ette laulma ning ka seekord olin mina see julge, kes seal ees seisis ja kõige selle eest sain kaks väikest suveniiri.

Seejärel tuli veel matemaatika, kus õpiti parasjagu intressi protsente - mis tähendab, et veel üks teema, mille puhul ma nüüd Eestisse tulles ei pea kaasa mõtlema, sest juba oskan :D. Ning siis tuli Afrikaan ehk ma ei oskanud midagi kaasa teha ning üsna igav oli. Viimaks tuli ka IT ja mõistsin kui kahju on, et Sütevakas pole IT'd. Pärast tunde läksin veel IT õpetaja juurde, et ta mulle WiFi passwordi annaks ning andiski. Seejärel käisime veel Mx'iga poes (selleks oli vaja saada Barry'lt luba - see on üks vähestest jamadest selle kooliga ja üldse internaatkoolidega), kust ostsin veidi puuvilju ja muud näksi. Siis tuli veel õhtusöök ja nüüd olengi niisama logelenud, veidi lugenud ja blogi kirjutanud. Siinkohal aga lõpetan ja otsin tänaseks tegevust - kohati igav on, sest poisid valmistuvad kõik eksamiteks, mis on järgmine nädal... Igatahes olge tublid ja räägime varsti.

Parimate soovidega,

Sander Gansen

---

Hi gals and guys,

I'm making it short. Right now I am at St. Alban's Collage, in the Ochse House, just for a week to see how it is to go to school in South Africa. Before I came here yesterday, I just went to see a film with Georgina and then just packed my bags and came here. Here all the pupils are really cool and friendly, although the bad part is that they are all boys and this is not really my thing :D, but everything else is cool. I have to say that guys here are not that well-behaving in school as students in Estonia, but they are still really friendly and nice to spend time with. And food is not the best quality either, but in which school it really is, so :D...


Anyway there's nothing really to talk about - like really... And if you really want to read something, google translate the text in Estonian back to English and have fun. Right now I'm a bit too tired to write this all thing in English too so sorry... Anyway, have a nice day and I'm getting out from here for now, as guys wanted to do something and in a way I am getting sleepy too - talk to you soon...

Best wishes,

Sander Gansen