Tervist kõik sugulased, sõbrad ja muidu segased,
Viimased paar päeva on olnud üpris tegevuste rohked, väsitavad ja kiired ning sellest kõigest tulenevalt saan ma teile kirjutada alles nüüd ning taaskord mitmest päevast korraga.
---
Hi family, friends and other people,
---
Hi family, friends and other people,
Last days have been tiring, fast-going and I have not had time to write the blog, but now I am again here and writing this little blog.
Pühapäev oli pigem selline tavaline rahulik puhkamise päev, kus hommikul tõusin seitsmest, käisin väga-väga kiirelt pesemas ja end korda tegemas (sest tol hetkel oli midagi veetorudega lahti ja seega pidin kiirustama, et näiteks mitte jääda duši alla seebisena ja ilma veeta). Pärast kiiret lugemist ning internetis käimist, olin lõpuks veidi enne kolmveerand kaheksat köögis ja sõin väga kiirelt veel hommikusöögi ära ning juba oligi minek. Kella kaheksast olime koos kogu perega kuskil parklas, kus saime kokku Heleni sõbranna Sandraga ning seal oli veel umbes kolmkümmend inimest, kellega koos me kõik läksime pargi jalutusrajale (iga pühapäev kell kaheksa korraldab üks mees Johannesburgi linnas, ilusas ja suures pargis hommikusi jalutuskäike) ning pärast poolteist tundi jalutamist, jõudsime tagasi autodeni. Edasi leppisime Sandraga kokku, et ta tuleb samuti meie juurde hommikust sööma ning liikusimegi koju. Koju jõudes tegi Helen spinatiga omletti ning Anthony valmistas peekonit ning kui kõik valmis sai, sõime selle kõik koos ilusti ära.
Pärast hommikusööki, kui Sandra ka juba oma koju läks, suundusin mina tagasi oma majja, oma tuppa, kus tukkusin veidi ning jamasin veidi mõne programmiga oma arvutis, proovides korralikult vähendada ja kokku pakkida ruumi, mida minu poolt “ripitud” DVD’d mu arvutis võtsid. Pärast mitut tundi tööd selle kallal ja veidikest lugemist, oli aeg minna ja vaadata, mida teised majaelanikud teevad ning kuna neil polnud midagi liiga lahedat plaanis, suundusin tagasi aiamajja, kus tukkusin, lugesin ning jamasin veel oma arvutiga, kuni selle hetkeni, kus mind koos teistega kirikusse kutsuti. Missale ma läksingi ning ka seekord meeldis mulle kaasa laulda kõiki laule ning ega eriti midagi muud ma tähele ei pannudki, sest muul ajal keskendusin peamiselt oma mõtetele. Hiljem suundusime koju, kus sõime õhtust. Pärast mõnusat õhtustamist, püüdis Angela ema ära rääkida, et viimane meid siiski lubaks kuskilt pubisse, kus Angela sõbrad ja sõbrannad täna olema pidid ning lõpuks Helen siiski lubas (kuigi veidi vastumeelselt).
Umbes kella üheksast viis Anthony mind ja Angelat tollesse pubisse ja ütlen ausalt, et ma ei nautinud seda liiga palju juba esimesest hetkest, kus ma sinna jõudsin, sest see oli puupüsti inimesi täis ning üle poole neist suitsetasid ja kuhu läheb kogu suits – ikka kõrgustesse, kus tegutsen mina :P. Kuid kui välja jätta see, et tolles pubis polnud võimalik hingata ega liikuda, ilma, et sa kellegi joogi ümber ajasid või kellegi piljardi löögi ära rikkusid, oli see koht päris lahe – või vähemalt Angela sõbrannad olid suhteliselt lahedad. Lisaks sõbrannadele oli ühel neist kaasas ka tema vahetusõpilane, kes tuleb Saksamaalt Düsseldorfist vms. Lõpuks pärast poolteist või kaht päris lõbusat tundi tolles pubis, läksid teised sõbrad koju ning seega kutsus Angela ka Anthony meile järgi. Koju jõudes tegime veidi teed ning rääkisime erinevatel teemadel – millest kõige vähem isiklikum oli minu üks suurtest unistustest ehk maailmast, kus see mis värvi sa oled, ei anna sulle ei privileege ega tee sind halvemaks, vaid, kus kõik värvid on võrdsed ning lisaks rasside puudumisele ei ole seal ka erinevaid riike, vaid on üks ja ainus riik, kus pole sõdu, pole rivaalitsemist ning on enamjaolt lihtsalt harmoonia. Ma tean, et see kõik on hetkel veel pooleli ja ma pole kõige peale veel korralikult mõelnud, kuid aega on veel natuke ning küll ma ühe korraliku plaani välja mõtlen üks hetk. Angela oli veidi selle kõige suhtes skeptiline, kuid ütles, et me detsembris, kui ta Eestisse tuleb, võiksime selle kõige üle veel arutada ning siis ta loodab, et ma olen selle kõik veidi täpsemaks mõelnud. Nüüd aga oli juba aeg hiline ning me suundusime magama.
Järgmisel hommikul pärast ärkamist, suundusin pesema peamajja, sest aiamajas polnud enam üldse vett. Seejärel tegin ennast lihtsalt päevaks valmis, sõin hommikust ning poole üheksast istusime Heleni, Angela ja Georginaga autosse, et sõita Angela sõpradele järgi (sellele tüdrukule, kelle juures too saksa vahetusõpilane on). Kui lõpuks istusime autos juba kuuekesti, tegi Helen meile väikese Johannesburgi südalinna tuuri, tutvustades erinevaid tänavaid ja maju ning rääkides nende ajaloost. Käisime ka ühe viiekümne korrusega maja kõrgemail korrusel, kust oli vaade tervele linnale. Hiljem läksime veel ühte India kaubanduskeskusesse, kust tüdrukud ostsin odavat, madala kvaliteetset, kuid kena pesu ning poisid koos Heleniga ostsid süüa nagu ikka :D. Järgmiseks oli aeg, kus Helen viis meid ühte lõbustusparki, nimega Gold Reef City, mis asub vanas kullakaevanduses ja selle ümbruses.
Järgmised neli-viis tundi veetsime neljakesti (Georgina ja Helen ei tulnud meiega) tolles lõbusas pargis, kus pidin pidevalt end käte abil tooli suruma, et mitte näiteks kukkuda viiekümne meetri kõrguselt lihtsalt oma toolist välja ning maha (teised ei muretsenud selle üle liiga palju, kuid mul oli pidevalt tunne, et nüüd ma libisen välja, kui ma jälle olin pea alaspidi toolis, kus mind hoidis kinni vaid turvavöö :P) või kus sõitsime karusellidega, mis liikusid sõna otseses mõttes maapinnaga üheksakümne kraadiste nurkade all. Vahepeal sõime lõunat – kes burgereid, kes sub’e ja kes mingit kolmandat taimetoitu ning pärast seda ostsime kõrval olevast poest veel mingit šokolaadi magustoiduks. Seejärel saime vahelduseks läbimärjaks sõites veekarusellidega (pean ausalt ütlema, et eelistan alati karuselle, mis on seotud veega ja märjaks saamisega) ning lõpuks enne pargi sulgemist, sõime veel veidi jäätist ning oligi juba aeg koju minna.
Pärast sõprade koju viimist ning veel väikest ringi sõitmist ja linnaga tutvumist, jõudsime koju, kus tukkusin veidi, kuni oli aeg õhtusöögiks. Pärast õhtusööki rääkisime Heleniga praktiliselt samadest asjadest, millest ka Angelaga ning tema oli minuga veidi rohkem päri (asi on ilmselt elutarkuses või milleski muus) ning temaga jõudsime juba nii kaugele, et nii tema kui minu arust ei ole õige toetada neid inimesi riiklikute rahadega (mis tulevad maksumaksjate taskust), kes ise lihtsalt ei näe isegi vaeva, et näiteks omale tööd leida või ise endale pensioni koguda (jah, leidsin vist veel ühe inimese, kes nõustub minuga, et ideaalses maailmas ei ole kohta sellisele asjale nagu pension). Lõpuks tahtis minna Helen magama ning mina mõtlesin tulla ja kirjutada blogi, kuid juba pärast üht lõiku… Avastasin end voodist magamast ning aeg oli liikunud ligi kolm tundi edasi ehk otsustasin lihtsalt minna päriselt magama.
Järgmisel hommikul ärkasin pärast üheksat, tegin end päevaks korda, sõin hommikust ning sõitsin rattaga Killarney kaubanduskeskusesse, et ära viia DVD’sid, mille oli Helen mulle paar päeva tagasi laenutanud. Tagasi koju jõudes, oli Patrick läinud kooli, Anthony tööle ning Helen koos Angela, Paula ja Georginaga oli just alustasmas sõitu parki, kuhu nad läksid, et pidada koos teiste sõpradega naistepäeva (mehed olid seekord sunnitud koju jääma). Kui nad siis ära läksid, suundusin mina aiamajja ning hakkasin kirjutama seda blogi. Pärast seda kui olin kirjutanud enamiku blogist, lugesin veidi, kuni Patrick koju jõudis ja seejärel me tegime üliõpilaslõuna ehk sai-või-vorst-tomat-juust-sai. Pärast väikest lõunasööki, jõudis koju ka Anthony, samal ajal kui me Patrickuga rääkisime sellest, kuidas ta otsapidi arstiks õppima jõudis ning Patrick jagas veidi oma tarkust selle kohta, kuidas otsustada, mida õppima minna. Lõpuks kui Tony oli teinud oma vajalikud asjad ära, oli aeg meil kolmekesti sõita Springs’i, kus elab Anthony isa, paadi järele. Kui jõudsime kohale, ootas meid seal ees peretuttav Malcolm (vanaisa on hetkel külas oma tütre juures Austraalias), kellega koos vaatasime paadi seisukorda ning avastasime, et võtmed olid puudu. Kuna hetkel oli Austraalias öö, ei hakanud sinna helistama, et võtmete järgi pärida ning meie Patricku ja Anthonyga tulime lihtsalt tagasi koju, kus juba varsti oli aeg õhtusöögiks (pärlkana hautis pastaga), pärast mida tulin ma oma blogi kirjutust lõpetama ning nüüd, kus see valmis saab, suundun ma lugema, oma sarju vaatama ja pakkima homseks, kus me läheme Pilansbergi kuni reedeni ja seejärel kui reede lõunal tagasi jõuame on juba aeg sõita järgmisesse kohta ehk ma pole nüüd kindel, kas enne esmaspäeva midagi veel kirjutada jõuan, kuid kui vähegi aega on, siis püüan siiski. Siinkohal aga lõpetangi tänaseks.
Parimate soovidega,
Sander Gansen
---
Sunday was more like this little resting day, where I woke up after seven, had a nice fast shower (on that day there was some problem with the water in cottage) and after some reading and doing things in the internet, it was time for me to go and eat some fruits as breakfast. By ten past eight, we (Anthony, Helen, Angela, Georgina and I) started driving to this park, where we met Helen’s friend Sandra and where we went to this guided “walk in the Wilds“, which was organised by one man, who every Sunday takes people to a nice morning walk in the nature. After one and a half hour of really enjoyable walk, we got back to our cars and made a plan of having a nice omelette as a brunch with our family and Sandra. When we got home, Helen quickly made an omelette with some spinach and Anthony cooked some nice bacon for us. When all of it was ready, we all ate it and had a nice chat + made plans for Wednesday, when we are going to Pilansberg and Sancity. We also made it clear, that our trip will last three, not two days.
After brunch, Sandra had to get back to home and Helen went to fetch Paula from her friend, so I went back to cottage, where I had a nice nap and tried to get one program work in my computer, which would pack different video files into a smaller size. After some hours of doing those things, I went to see what others had planned for us to do and since they had no plans, I just came back to cottage and continued my work and some reading, until it was time for going to church. This time I also liked to sing along, when others were singing and I did not really do or notice anything else as I was mostly in my own thoughts – lately I am thinking more and more, that what I want study and do in future. After church we came back to home and had a nice dinner and after that Angela tried to talk her mother into letting us to go to this one pub, where I could meet other friends of Angela. After a while, Helen did allow us to go (although she was not too happy for all of that).
Around nine o clock, Anthony took Angela and I to this pub and I have to say, that I did not enjoy that place too much as it was really full of people and more than half of them were smoking – and where does the smoke go? In to the heights, where I am living, which is not enjoyable. Other than the smoke problem and the thing that you could not walk without spilling someone’s drink or ruining their shot in pool, it was nice as most of Angela’s friends where nice and also I met this one other exchange student, who comes from Germany, Düsseldorf. After having a lot of fun there for about two hours, everybody we knew were going home and so Angela asked Anthony to fetch us too. When we reached home, we had a nice cup of tea and chatted about different stuff – most of them really personal, but maybe the most not personal thing was my dream of having a world where all the colours of skin are the same – that means no one has any privileges, because of their colour and where there is only one country, where there are no wars, no being a rival and mostly there is just a harmony. Angela was a bit sceptic about all of that, since, I really do know that, all of that is not really planned out too good and so she said that we should take this topic under a discussion again when she comes to Estonia and have made a better plan. Anyway we both were tired and so we went to sleep.
In the next morning, after waking up I went to have a shower in the main house, as there was no water in cottage anymore and then I ate some breakfast, before Helen, Angela, Georgina and I went to car, so we could go and fetch Angela’s friend and her exchange student from German. Later, after fetching them, there was already six of up sitting in the car and we were driving in the Johannesburg City, where Helen was giving us a little tour, while talking about all the history of different houses and streets. For some time we stopped at one of the highest buildings in Johannesburg, where we went to the top 50th flour and were having a nice look on all of the city. Then we also drove to this one Indian shopping centre, where girls were buying themselves some cheap but really nice bras and boys, with Helen, were buying some cheap and really-really nice food :D. Next it was time for Helen to drop us at Gold Reef City, which is this nice theme park, situated at one old gold mine and around it.
Next four to five hours we were having lots of fun there, while I always had to push myself into the seat, so I would not fall out, while we were again fifty meters from the ground and almost upside-down or where we went to see this 4D film and got wet in the cinema. In the mean time, we also had lunch and I had a nice sub with some pork meat and lots of salad. After eating, we continued having fun, while on one time we were getting soaked in a boat (I have to say, that I always like water parks and just rides, where people get wet much more) and then on the other time we were moving in a seat, to the ground, while it literally had ninety degrees with the ground :P. Before the park got closed, we also had some ice-cream and then we had to wait for Helen to fetch us again. After taking our friend to their home, Helen drove around some neighbourhoods to show me some more of Johannesburg. When we then got home, I had a nice nap, until it was time for dinner and after that most of us went to have some sleep and I also went into my room, where I started writing this blog, but since I was really tired, just fell asleep.
On the Tuesday morning, I woke up after nine, made myself ready for the day, ate some breakfast and cycled to Killarney mall, where I dropped off the DVD’s Helen had rented for me some days ago. When I got back home, Patrick had left to school, Anthony had gone to work and Helen with Angela, Paula and Georgina, was starting to go to park, where they were celebrating women’s day with other friends. And as the men had to stay at home, when they left, I came back to cottage and started to write this blog. After writing most of my last three days, I read a bit until Patrick came home and we had a nice student lunch with him, while talking about how he went to study medicine and he was telling me how should I choose the thing I am going to study after gymnasium. At one point Anthony arrived home and soon it was time for us three to drive to town called Springs, where Tony’s father, who at the moment is visiting Australia, lives. There we met Malcolm, a family friend, who helped us take out the boat, just so we could see that there are no keys – since in Australia it was night at the moment and we could not call to grandfather to ask for where the keys were, we just drove back to home, where we soon ate some nice guinea fowl stew with some pasta. After eating, I came to finish my writings here and now as I am finishing it all, I am going to pack for the Pilansberg trip and then I am going to just read and watch How I met your mother, until I go to sleep. I am not sure, whether I can write to you before Monday, as tomorrow we are going away until Friday lunch and in the evening of that day, we will also go away until evening of Sunday, but if I can, I will. Right now, just take care and have fun!
Best regards,
Sander Gansen
No comments:
Post a Comment